“Ei!” Kas jah või ei?

“Ei” on huvitav sõna. See ütleb, et miski ei ole midagi. Ei ole õige vastus, ei ole õige käitumine, ei anna soovitud tulemust, ei ole olemas. “Ei” nullib ära me mõtted, plaanid. Halvemal juhul ka algatusvõime, enesehinnangu ja usu elusse ja inimestesse.

Ometi on üldlevinud arvamus, et lapsed, koerad ja ka alluvad peavad seda kuulma, et nad hakkaksid paremini tööle. Et noored õpiksid, et elu pole ainult lust ja lillepidu. Et kaasad saaksid aru, et see, mida nad teevad, pole piisav. Tuleb rohkem teha, tuleb püüdlikumalt sooritada jne.

Muidugi, ilmselt on üpris raske “ei” ütlemisele täielik nulltolerants kehtestada. See on ilmselt kõrgema taseme teadveloleku ülesanne. Enamik meist seda igapäevaelus ei suuda. Ometi aitab juba suurem teadlikkus keelamise ohtudest seda mõnevõrra vältida.

Miks “Ei” Hea Koera programmis pole?

Inimese pärast

Näed kutsikat trepist üles ukerdamas, kuigi see on talle keelatud. Sa ütled “Ei” ja tood ta sealt alla. Natukese aja pärast on ta aga uuesti trepil tagasi. Kõik kordub. Viiendal korral su hääletoon muutub tüdimuse tõttu kurjemaks ja veidi järsemaks. Kutsikas ehmub, vaatab sinu poole ja eemaldub trepist. “Töötas! Lõpuks ometi hakkab mõjuma,” rõõmustad. Kui kutsikas järgmine kord esikäpad trepile paneb, röögatad jälle “Jäta! – EITOHI!” Ka seekord läks kutsikas trepilt minema ja rohkem ta enam trepi lähedale ei lähe. Patsutad endale mõttes õlale. “Hästi! Töö tehtud. Edukalt! Kutsikas on õpetatud trepile minemast!”

Mis hind sel võidul on? Milliseid harjumusi sina endas kultiveerisid?

Käitumisteooria ütleb, et korduvad need käitumised, mis saavad käituja jaoks soovitud tagajärje. Edukas keelamine kinnistab sinu keelamiskäitumist. Mis tähendab, et sa teed seda järjest suurema tõenäosusega järjest kasvava sagedusega. Käitumise seadused on loodusseadused nagu gravitatsioon vms. Sa võid mitte uskuda, mitte tahta, aga see on nii sellegipoolest.

Mis sellest on, et sinu keelamiskäitumine kinnistatud saab? See muudab sinu suhtlemis-/ õpetamisstiili. Sa hakkad rohkem ja rohkem keelamisele lootma. Tulemuseks on vähem hoolikat õpetamist ja rohkem keelamist. Ja kui keelamine tasakesi öeldes ei tööta, siis keerad häält valjemaks, lisad kulmukortsutuse, lisad paar sammu keelatava poole jne jne.

Mis hind sel võidul kutsika jaoks on? Mida kutsikas õppis?

Photo by Matthew Foulds on Unsplash
foto: Matthew Foulds / Unsplash

Miks keelamine kutsikate puhul tavaliselt töötab? Rääkimine ei tähenda vaid sõnu, mis voolavad ühtlaselt ja vaikselt suust välja. Rääkimisega kaasneb kehakeel, miimika, intonatsioon, keha liikumine. Kui sa näed kutsikat tegemas midagi keelatut, mida on vaja koheselt katkestada, siis mõjutavad su käitumist erinevad asjaolud. Ajaline surve katkestada käitumine kohe ja kiiresti, paneb meid tavaliselt liikuma kutsika poole. Sageli on need paar (ähvardavat) sammu, kummarduma ja sirutama käsi kutsika poole. Asja kiireloomulisus paneb paljusid meist häält tõstma. Kui tegemist on veel nö pahandusega, nt kingade närimine vms (see on tegelikult “pahandus” ainult sinu peas! Kutsika jaoks on see lihtsalt üks mõnus tegevus), siis kortsutad kulmu.

Pane see kõik kokku ja kujutle, kuidas see kõik väikesele loomalapsele paistab? Üpris hirmutav. Üsna sarnane sellele, mismoodi multikates pahalased väikesi peategelasi hirmutavad. Hirmutamine. See töötab, sest see on hirmus, sest see tekitab ohutunde. Kas hirmutamine tuleb kasuks teie suhtele? Kas sa tahad, et su koer sind kardaks?

Üks SUUR oht on “Ei” puhul veel. Hirm üldistub. See võib üldistuda sinu kodutrepilt kõigile treppidele. Kui sul on suur koer, siis võid sellega ise väga hädas olla. Kui sul on väike koer, keda füüsiliselt tassida jõuaks, siis võib selline tassimine tema psüühikat negatiivses suunas mõjutada, kuna ta leiab end pidevalt uutesse kohtadesse asetatuna. See hirm võib kleepuda ka sinu külge, sest sina oled ohu allikaks. Kuhu see hirm veel kleepub ja laieneb, seda näed alles hiljem. Tahad riskida? Parem mitte.

Pikem ülesanne, mille juurde soovitan sul pärast artikli lõpetamist tagasi pöörduda, eriti kui jätkuvalt arvad, et hirmutamine ja keelamine peavad mingil põhjusel su repertuaari kuuluma.

Kui sa soovid, et su koer sind (vahel) kardaks, siis miks? Kas sa kardad, et muidu ei suuda sa koera käitumist kontrollida või mõjutada? Kas sa tahad, et teie suhe põhineks hirmul? Et koer teeks seda, mida ütled seetõttu, et muidu juhtuvad tema jaoks hirmsad asjad? Kas sa tahad, et ta elaks sinu kõrval 15 aastat teadmises, et vahel võid sa kohutavaks monstrumiks muutuda? Ega tema ei tea täpselt, miks või kuidas need muutused sinus toimuvad. Ta teab ainult, et vahel juhtub… Mõnele koerale sellest piisab, et kroonilist stressi kogeda.
Kas sinu arvates on eetiline tekitada tahtlikult ja sihilikult hirmu tundvates ja intelligentsetes elusolendites nagu koerad (ja inimesed)?

Kuidas “Ei” taustamüraks muutuda võib?

Miks keelamine hiljem enam hästi ei tööta? Kui kutsikas kuulas üpris kenasti sõna, siis teismelised enam nii meeleldi “sõna ei kuula”, st nad ei tee seda, mida palud neil teha. Kui keelad teismelist, siis vaatab ta sulle ehk otsa ja “laseb vilet” ning tõenäoliselt teeb edasi seda, mis talle meeldib. Mida nüüd teha? Saad muidugi lisada rohkem ähvardavaid mitteverbaalseid elemente, ent jällegi jõuame välja hirmuni.

Aga… Kutsikas kasvab ja näeb ka olukordi, kus inimene korrutab “Ei! EI!”, ent ebameeldivat ega meeldivat tagajärge ei järgne. Algab harjumine “Eieiei”-ga. Ja lõpuks mõistavad paljud koerad siiski, et nad on sinust kiiremad, osavamad. Sa ei saa teda kätte, et võtta ta suust ära keelatud ese. Pigem ennustab keelamine mõne koera jaoks mängu – nüüd tuleb ta mind taga ajama ja ma saan teda jooksutada! See ajab inimesi väga närvi, aga koer on saanud seda õppida tänu meie käitumisele. Mida siis nüüd teha? Kuhu edasi? Kui karmiks edasi? “Shoot the dog”?

Mida “Ei” õpetab?

“Ei” ütleb, et midagi ei tohi teha. Mida aga selle asemel teha tuleks, seda keelamine ei õpeta. Kujutle, kui sulle öeldaks: “Ära istu seal niimoodi!” Kas ma ei tohi seal istuda või niimoodi istuda või üldse mitte istuda? Aga mida ma siis selle asemel tegema peaks? Vastuseks kõlab sageli: “Kõike muud, aga mitte seda.” Kas tõesti kõike muud? Ilmselt mitte. Aga kust peaks koer teadma, millised on vastuvõetavad alternatiivid?

Kuidas õppija peaks teadma, millised sinu kujutlused vastuvõetavast käitumisest on?

Mida õpetada? Kuidas vältida tarbetut keelamist?

Õpeta koerale soovimatu käitumise asemel alternatiivne lubatud käitumine ja/ või kohanda keskkonda. Näiteks õpeta talle, et sinu kojutuleku puhul tervitamine toimub põranda lähedal. Sa kükitad maha, hoiad sõrme kaelarihma vahel ja sügad koera, laskmata tal üles hüpata, ent pakkudes siiski hellust ja lähedust, mida ta vajab. Ja kui ta soovib sulle trepist üles järele tulla, siis on mõistlik panna trepi ette värav, et ta ei saaks seda teha. Ilma läbirääkimiste ja hirmutamisteta. Ühtlasi on siin tarvis teda õpetada ka mõnusalt üksi aega veetma.

Kui tahad ikkagi vihjet “Ei” kasutada, siis peaks see olema mitte ähvardus, vaid vihje. Vihje, millele vastamise järel tuleb koerale tasu. Praegu sooritatav käitumine sulle tulu ei too, aga kui selle käitumise lõpetad, siis seal, eemal, saad teha üht teist asja, mis sulle tulu toob!

Kas see ei tekita olukorda, kus koer proovibki ainult keelatud käitumisi, et tähelepanu saada? Jah, see võib juhtuda, kui keelatud käitumised ongi ainsad, kus sa koerale tähelepanu pakud. Kui sa aga annad talle piisavalt seltskonda, mõttetööd ja füüsilise liigutamise võimalusi ka muul ajal, siis see ilmselt nii pole.

Kodukoera põhikoolitus

Kodukoera põhikoolitusest saad teadmised ja oskused, et oma koera käitumist juhtida teda konstruktiivselt õpetades, mitte keelates. Kui valid keelamise asemel õpetamise, siis saad liituda grupiga soodushinnaga! virtual.heakoer.com/kodukoera-pohikoolitus1

Liitu juba 11. mail algava Kodukoera põhikoolituse 1. mooduliga alustava grupiga!

Eriolukorras ei saa koera koolitamata jätta!

Kevad on alati olnud hea aeg kutsika võtmiseks. Tavaliselt. Ilmad on ilusad, päike paistab. Õues on elu. Kutsikas näeb igal jalutuskäigul midagi uut ja põnevat. Ja siis tuleb suvi ja saab perega maale minna. Või loodusesse aega veetma. Idüll!

Kujutluses on läbi kuuselatvade paistvad soojad päikesekiired, linnulaul, roheline muru. Ja kutsikas! Kutsikas, kellega käid kutsikakoolis, tänu millele oskad kutsikale erinevaid eluks vajalikke oskusi õpetada. Sellele rõõmsale väiksele kutsikale, kes tunneb huvi kõigi mööda lendavate liblikate, tuules liikuvate lilleõite ja maale laskuvate lindude suhtes.

Praegu, eriolukorra ajal võetakse endiselt kutsikaid. Aga ma olen ka juba lugenud mitmetest kirjadest huvi “reaalis” algavate kutsikakoolide suhtes. Justkui virtuaalis toimuv kutsikakool ei täidaks eesmärki.

Ilmselt tahad, et su kutsikas oleks rõõmus ja rahul ning ei muudaks oma aktiivse tegutsemisega su kodu tohuvabohuks. Esialgu sellest piisab. Inimesele. Aga kutsikale mitte. Kutsikale on vaja õpetada oskusi eluks.

Koerakoolituse eesmärk

Kui sa plaanid minna koerakooli, siis tasub teha eeltööd. Uuri oma tuttavatelt koolitaja ja koolituse kohta! Uuri arvustusi! Kas koolitaja oli sõbralik, toetav, kompetentne? Kas koer õppis seda, mida öeldi, et ta õpib? Kas koer nautis õppimisprotsessi? Aga koeraomanik? Kui põhjalikult on koolitaja koolitusprogrammi üles ehitanud? Millistest põhimõtetest lähtub? Lihtne on valida koolitust hinna järgi. Kõige soodsam sobib… Aga kas tegelikult sobib?

Kui mõistlik on maksta 10-20 eurot tunnist selle eest, et kutsikale tund aega teisi kutsikaid näidata ja neil mängida lasta ilma mingit pikaajalist olulist lisaväärtust saamata? (NB! Hooletult ja läbimõtlemata läbiviidud mängutundides võib ette tulla intsidente, mille tagajärjed võivad olla väga kurvad ja mille tagajärgi pead kogu kutsika edasise elu lappima.

Hind

Hind on kahtlemata oluline kriteerium. Väiksem number tundub parem. Kasulikum. Aga enne, kui vajutad nuppu “Maksan”, tasub mõelda, mille eest sa maksad? Kui palju on teadmisi ja oskusi, mis sind kogu koera elu jooksul edasi kannavad? Kui palju on SISU?

Mõned sõnad müüvad rohkem – “lõbus”, “trikid”, “kerge” jne. Kes ei tahaks lihtsamalt läbi saada. Aga koera koolitamine, talle eluks vajalike oskuste õpetamine ei pruugi olla kerge. Ja treenimisoskuste omandamine ei pruugi ka olla kerge. Kuigi üsna lihtsasti mõistetav võib olla see, mida teha vaja.

Mõnel kursusel saad juhiseid “pane koer istuma, selleks tee nii…”. Aga kõigile elusolenditele ei sobi ühtmoodi lähenemine. Iga õppija on ainulaadne!

Mõnedel teistel (sh minu) koolitustel saad aga tööriistad. Erinevad võimalused, kuidas koerale käitumisi ja vihjeid õpetada. Kuidas kutsikat inimeste maailmas leiduvaga harjutada. Samu põhimõtteid on vaja sageli ka täiskasvanud koerte puhul kasutada.

Ma olen oma kursusel osalejatele nö kaasteeliseks. On kursused, kus on kirjalikud materjalid, on videod. Samuti on Zoomi kohtumised. Ja siis iga tunni järel teevad koeraomanikud kodus videoid oma treeningutest, millele mina annan tagasisidet. Kirjalikult. Lisaks ka suuliselt Zoomi kaudu. Zoomis tekivad meil aga sageli väga huvitavad vestlused erinevatel koeratreenimist puudutavatel (teoreetilistel) teemadel. Need teemad on eranditult osalejate poolt tõstatatud. Sügavust on veebikoolitustel palju rohkem!

Kutsika areng ei oota

Me ei saa panna kutsika ja noore koera arengut ja õppimist pausi peale, kuni eriolukord lõppeb. Seetõttu julgustan Sind tulema kutsikaga kooli – kas Kutsikate eelkooli või Kodukoera põhikoolitusse kohe. Kutsikate eelkool ja Kodukoera põhikoolitus algavad 4. mai õhtul.

Ka edasijõudnute koolitused algavad järgmisel nädalal. Kodukoera põhikoolituse 3. moodul algab 6. mail kl 9.00 ja Kodukoera põhikoolituse 2. moodul 6. mail kl 17.00 Zoomi tunniga.

Liitu meiega! Siin leiad võimaluse kursusele tulla ning siin on ka lähem info: virtual.heakoer.com

Ära pane koera ootele! Just nüüd, eriolukorra ajal vajab ta sihipärast mõttetööd, mida Hea Koera koolitustelt saad!

Kevad

Treenimisoskuste õpituba käitumisest 15.01

Juba ülehomme, kolmapäeva õhtul paneme Lea Tummelehega jälle seljad kokku ja alustame Treenimisosksute õpitubade (TÕT) uut hooaega.

Sel korral on Treenimisoskuste õpitoa teemaks käitumine. Me ei arutle selle üle, kes kui viisakalt käitub. See on hinnang kellegi käitumisele. Kui me tahame õpetada teatud käitumist või tekitada harjumust (kindel käitumismuster, mis ilmneb teatud vihje peale usaldusväärselt), siis on meil vaja teada, mis see on, mida me täpselt treenida tahame. Kuidas see välja näeb, mida me ootame? Mis selle käitumise sooritamisel takistuseks võib saada? Kuidas seda soovitud käitumist tugevamaks teha saaks?
Ja nüüd tõe huvides tuleb öelda, et tegelikult me põgusalt uurime ka hinnanguid käitumisele, sest hinnanguid anname me kergesti ning käitumise muutmise puhul on see oluline teema.

Miks Treenimisoskuste õpituba?

TÕT on õppimiseks väga hea keskkond, sest siin puuduvad need õppijad, kelle käitumist sa päriselt muuta tahad. Läbi kõigi nende aastate, on iga õpituppa tulnud inimene otsinud lahendust mingile probleemile oma koeraga, lapsega, õpilase või patsiendiga. Pea igal osalejal on olnud mingi akuutne probleem, millele ta lahendust tahaks. Kui me nüüd peaksime õppima, kuidas kõnealust probleemi lahendada ja samaaegselt õpetaks oma õppijat, siis oleksime oma õppijaga sama pulga peal. Õpetajana peaksime aga õppijast ikka paar sammu ees olema! Sõna pedagoog tuleb kreeka keelest παῖς (paîs) “laps” +‎ ᾰ̓γωγός (agōgós), “juhtima” . Ehk siis pedagoog on keegi, kes last juhib. Juhtida saad aga siis, kui tead, kuhu poole. 

Veel üks häda on selles, et proovides oma probleemi lahendada, kordame samu käitumismustreid, mis pole meid soovitud tulemuseni viinud. Miks peaks nüüd, kaheksateistkümnendal korral? Ehk oleks tarvis midagi muuta, aga mida? Vaatame oma probleemile otsa kogu aeg sama nurga alt. Kui vaatenurka muuta, paistaks kogu probleem veidi teistsugune. See avardab ka meie võimalusi ja vahendeid probleemiga toime tulemiseks.

Treenimisoskuste õpitubades vaatame probleeme teise nurga alt. TÕT osalejad saavad taustainfot käitumisteaduste valdkonnast, saavad oma kogemuse üle mõtiskleda, aga saavad ka praktilisi harjutusi tehes käitumise muutmise vallas kätt proovida.

Lühiülevaade sellest, mida me TÕT-s teeme?

Iga õpituba erineb teisest vähem või rohkem, ent igas õpitoas on olemas läbivad elemendid. Kui sa tuled õpituppa, siis esmalt saad võtta veidi teed ja suupisteid. 🙂 Me alustame teoreetiliste teadmistega, et selles konkreetses õpitoas tehtavad praktilised harjutused ära raamistada. Tavaliselt teeme ka teoreetilise osa vahele väiksemaid praktilisi harjutusi. Õpitoa teises pooles toimub aga treenimine väikestes gruppides. Igal grupi liikmel on oma roll, nii et kellelgi pole aega istuda käed risti ning jalg üle põlve ja hinnata kriitiliselt treeneri tegevust mõeldes “kui mina treener oleksin, siis teeksin kõike hoopis osavamalt!” Ei tasu muretseda. Iga treener teeb oma treenimisotsused ja maailmas võib olla lõpmatu hulk õigeid valikuid!

Mida sina TÕT-s teha saad?

1) Sa saad proovida, kuidas on treenida/ muuta inimese käitumist ilma rääkimata. Pole vaja lakkamatult seletada ja juhendada. On vaja märgata ja selget ning ühemõttelist positiivset tagasisidet anda. On vaja planeerida ja plaan õppijast sõltuvalt paindlikult ellu viia.

2) Sa treenid käitumist, millel pole mingit emotsionaalset pagasit. See tähendab, et saad harjutada käitumise muutmist ilma selle stressita, et mis juhtub siis, kui see kõik välja ei tule… Võib ehk kõlada uskumatu, ent mida rohkem sa millegi tuksi mineku pärast kardad, mida rohkem sa klammerdud selle külge, mida vaja oleks, seda halvemaid treenimisotsuseid sa teed, sest keskendud eesmärgile ja mitte õppijale.

No näiteks, kujuta ette, et pead 2-aastase põnni autosse panema, et kogu perega metsa minna. Ja tema sel hetkel ei taha. Ja tundes teda, et järgmised 10-30 minutit ei taha. Seda väljendab ta muidugi häälekalt ja kehaliselt virtuoosselt vingerdades. Kui me nüüd hakkaksime treenima last autosse minema ilma kisamata (mis on tavaliselt inimeste soov) samal ajal ise õppides kuidas ikkagi käitumist muuta, siis on väga tõenäoline, et tänu varasemale (mõlema poole) emotsionaalsele pagasile ei tule sellest midagi head välja. Kuidas emotsioonid õppimist mõjutavad ja kuidas muuta emotsionaalseid vastuseid, see on 3. õpitoa teema.

3) Sa saad kaasõppijailt hindamatut tagasisidet. Kui sa oled treener/ lapsevanem/ õpetaja, siis on sul sageli raske saada adekvaatset tagasisidet oma õpetamis- või treenimisotsuste nüansside kohta. Õpilane ei ole enamasti treeneriga päris samal tasemel, et teda aidata. See tähendab, et peaksime panustama oma oskuste arendamisele nende seltsis, kes teavad, mis on õpetamise/ treenimise puhul oluline; kes panevad tähele olulisi nüansse sinu treenimises; kes on huvitatud nii enda kui teiste kohalolijate arengust.

4) Me jagame selle suure ja olulise teema – käitumise muutmine- jõukohasteks juppideks. Pean nüüd ütlema, et esimese õpitoa järel ei ole sul veel kaugeltki selge, kuidas käitumist edukalt ja püsivalt sobivas suunas nügida. Kui vaatad treenimisoskuste õpitubade teemasid sel kevadel, siis terviklikum pilt tekib 6 õpitoast kokku. Teemasid võiks sinna lisada veelgi ja aastast aastasse need veidi varieeruvadki. Oluline on aga alustada algusest ja panna teadmistele-oskustele tugev alus.

Mõnus õhkkond

Meil on hea. Nii ongi. Inimesed on sõbralikud ja õpihimulised. Meil saab nalja ja räägitakse asjalikult ja osavõtlikult. Kui inimene on õpihimuline, siis on ta vähem hinnanguline. Ma mäletan vaid üht korda kogu oma õpitubade ajaloost (mis algas 2010), kus üks osaleja arvas, et tema õppija on tuhm ja liiga aeglane. Sai siis selgitatud, et õppija edu või ebaedu sõltub alati treenerist. See, et õppija oleks edukas on alati treeneri vastutus. Liigist sõltumata.

Kes osalevad?

Me alustasime nii, et keskendusime koeraomanikele. Aga minu suureks rõõmuks oli päris esimeses õpitoas kohal ka suurepärane, liiga vara meie seast lahkunud koolijuht ja eripedagoog Tiina Kallavus. Tema ütles, et kuigi ta paljut, mida rääkisin, teadis ju oma ala võtmes, aitasid harjutused ja kogu käitumise ning õppimise teema teise rakursi alla seadmine, leida tal uusi võimalusi ka tööks oma õpilastega. Teised osalenud õpetajad on saanud tõuke, et mõtestada ümber oma töö ja suhted õpilastega. On neid, kes on võtnud ette põhjalikuma revisjoni selles, kuidas õpilastele nõudmisi esitada, kuidas nende käitumist mõista ja mõjutada.

Lapsevanemad. Vahel näeme koeraomanikke hoopis rohkem oma laste käitumise küsimustega tegelemas. Meil on alati hea meel, kui saame laste elu veidi meeldivamaks muuta!

Meil on käinud aga ka arste ja füsioterapeute, kes on saanud ideid, kuidas patsiendiga tõhusamalt (ja patsiendile arusaadavamalt) suhelda.

Me ei diskrimineeri! Kui on huvi õppida, kuidas muuta enda või kellegi teise käitumist, siis oled väga oodatud!

Kuidas osaleda?

Kui soovid osaleda, siis registreeru, vajutades vastavale nupule ning täida ära ankeet.

Meil on veel järel viimased 2 kohta neile, kes tahavad kõigisse 6 õpituppa registreeruda.

Aeg ja tähelepanu on hinnaline ressurss

Ma tahan, et ta teeks …

Sa tahad, et su koer kuulaks sõna. See kõik peaks olema lihtne. Sa ütled, mida ta peaks tegema ja tema teeb. Sa oled seda näinud. See on võimalik. Mõned koerad on isegi väga rõõmsad, kui nad saavad teha seda, mida ütled.

Kui aga ise proovida, siis see kahjuks nii lihtne pole. Ütled, ütled veel, ütled veel ja tunned, kuidas pulss kiireneb. Ütled veel ja hääl muutub valjemaks. No mida?!

Ega inimestega palju parem ole. Lapsed, elukaaslased, meeskonnaliikmed – sa ütled, aga nad ei tee! Eelmisel kevadel oli meil Treenimisoskuste õpitubades 5 füsioterapeuti, kes osalesid oma tööandja soovitusel, kes arvas, et teadmiste ja oskustega, mis nad õpitoast saavad, suudavad nad patsientidele paremat teenust pakkuda ja seeläbi nende paranemisele tõhusamalt kaasa aidata.

Kogemuste jagamine

Õpitubades jagavad osalejad ka oma frustreeruvaid kogemusi ning, tavaliselt õpitoa lõpus, ka ahhaa-elamusi, mida edaspidi teisiti teha.

Üks füsioterapeutidest rääkis, et talle tundub vahel, et tema hoolib oma patsiendi tervisest rohkem, kui patsient ise. Ta annab patsiendile 5 harjutust, mis on ette näidatud ja koos läbi tehtud. Ja siis tuleb patsient järgmisel nädalal tagasi ning ütleb, et ta tegi harjutusi ainult 2 korda. Arusaadavalt tuleb jätkata samade harjutustega, progressi pole.
Õpitubades harjutades sai ta aga kogemuse, mida tähendab olla õppija/ patsiendi rollis, kui sa ei tea, mida juhendaja sinult täpselt ootab. Ta sai ka kogemuse, mis tunne on “vastata juhendaja ootustele” ja sooritada harjutust pidevalt perfektselt, kui oled harjutust vaid ühe korra läbi teinud. Üks õige kordus käitumist õppides on võrreldav sellega, kui kohtud võõra inimesega ja ütled talle tere. Sa ei tunne veel kaugeltki seda inimest. Sa heal juhul aimad, kas ta on usaldusväärne või meeldiv või energiline või loid jne. Sul on ainult aimdus.

See kõik on väga loogiline, kas pole? Ja kuidas me oma elusid elame? Näitame korra ette ja tahame, et järele tehtaks (inimeste puhul). Või ütleme koerale, mida teha ja ootame, et ta seda teeks… Nagu koer oleks sündinud mõistma eesti keelt.

Selleks, et mõista, mis tegelikult toimub ja mis põhjusel, kui asjad ei lähe nii, nagu me tahaksime, on vaja osata näha ja teada ka teooriat. Kui me mõistame põhjuseid, teame, mida teadus ütleb käitumise muutmise kohta ning oskame oma käitumist kujundada vastavalt, muudame suhtluse meeldivamaks ja õppimise õppija jaoks efektiivsemaks.

Aega vähe, teha palju

Kõik võtab aega. Töö, pereelu, hobid, suhtlemine sõprade ja tuttavatega, koeraga jalutamine, koristamine, remont, uue kodutehnika valimine, selleks arvustuste lugemine jne jne. Aega vähe, teha palju.

Sinu tähelepanu ja aeg on väärtuslikud ressursid. Sa jagad seda iga päev, iga tund, iga hetk millelegi. Kui palju sa oled mõtisklenud selle peale , millist pikaajalist mõju sinu valikud avaldavad sinu elule, sinu lähedaste (sh koera) elule, keskkonnale?

Kiiruse käes vaeveldes on oluline võtta aeg-ajalt aega, et seada sihid, mõelda läbi, mida ma tegelikult saavutada tahan, kas mu igapäevane tegevus on kooskõlas mu väärtuste ja sihtidega. Kas need aitavad saavutada soovitud meeleseisundit, suhteid, tulemusi?

Tahaks, et ta teeks…

Koeratreenerina näen sageli, et inimesed tahavad, et koer kuulaks sõna. Lõpetaks kartmise, lõpetaks teiste koerte suhtes agressiivselt reageerimise. Kui ma räägin käitumise muutmise põhitõdedest ja tutvustan harjutusi, tundub seda kliendile palju olevat.

Koolitustel osalemine on ajamahukas, sest õppimine võtab aega. Tähelepanu millelgi hoidmine võtab ära võimaluse seda millelegi muule jagada. Aga me peame valima, kuhu me oma hinnalisi ressursse suuname. Koolitused on pikad, sest õppimine võtab aega. Süvenemiseks on vaja aega. Hea koolitus on see, kus õppijal antakse aega et ise leida seosed ning jõuda oma äratundmisteni.

Treenimisoskuste õpitubades osalemine võtab kevadpoolaasta jooksul aega 6×3 tundi ilma koerteta. Paljudele koeraomanikele tundub see ajaraiskamine. Käin tööl, veedan õhtu parem koeraga. Kui me aga päevast päeva kordame samu vigu ja kannatame samade probeemide all, siis kvaliteetajast saab kergesti kvantiteetaeg. Mõistlikum oleks ohverdada mõni õhtu koosolemist, et saada uusi teadmisi ja ideid, uusi vaatenurki, millest lähtuvalt võivad ka kodused probleemid lahenema hakata.

Ehk siis väike ohverdus ühe õhtu näol võib anda pikaajalisi positiivseid tulemusi.

Õpitubades osalenud räägivad

Alustame sellest, et koertekool on tegelikult inimestele. Selle sain juba kutsikakoolis selgeks. Seega treenimisoskuste õpituba on neile, kes tahavad olla paremad treenerid – loomale või lapsele. Õpituba on selleks eriti hea formaat, sest info esitatakse parajate ”ampsudena” arusaadavalt ja kinnistatakse kohe praktiliste harjutustega, mis on lisaks lõbusad. Teaduslikult tõestatud, et läbi väikese huumori jäävad asjad paremini meelde 😉

Sigrid

Kõik seni õpitu on laialdasemalt kasutatav ning tekib palju seoseid erinevate olukordade ning käitumistega. Minule on kõige rohkem kasu meeldetuletamisest, et kõik käitumised muutuvad ainult siis kui treenimisega tegeletakse järjepidevalt.

Marie

1) Oma mõtetele kinnituse saamist ja meeldetuletust.
2) Et inimesed võivad vajada rohkem ja lihtsamat seletust, et oma koeri treenida.
3) Et see mis mulle tundub täiesti loogiline, ei pruugi seda teistele olla (nt kuidas koer inimest mõistab ja õpib).

Kristi

Kõige mõjusam on praktiline osa, kus osalejad saavad olla õppijad ja treenerid.

Marika

Ootame Sind õpituppa oma teadmisi ja oskusi lihvima! Registreeru õpituppa siin!

Samuti ootan Sind koeraga Kutsikate eelkooli ja Kodukoera põhikoolitusse. Registreerimisvormi leiad siit.

Kutsika vaktsineerimine ja sotsialiseerimine

Vaktsineerimine

Iga hooliv koeraomanik teab, et kõiki kutsikaid ja täiskasvanud koeri on vaja regulaarselt vaktsineerida. Ainult tänu massilisele ja regulaarsele vaktsineerimisele on meil hetkel selline olukord, et parvosse kutsikad ei sure ja marutaud on peaaegu olematu. See olukord pöördub aga niipea, kui kriitiline hulk inimesi oma kutsikaid vaktsineerimata jätab. Seega – nii enda kutsika kui kogu Eesti koerapopulatsiooni kui ühiskonna tervise nimel – vaktsineerige oma koeri vastavalt nõutud skeemile. 

Kutsikate vaktsineerimisskeemid on erinevad. Mõned alustavad vaktsineerimisega 8-nädalaselt, kutsikas saab 3 süsti 4-nädalase vahega. Seega, viimane süst tuleb 16. nädalal. Mõned kasvatajad ja veterinaarid   soovitavad kutsikat vaktsineerida alates 12. nädalast. Lühidalt on küsimuse all siin emalt saadava immuunsuse ja vaktsiinist saadava immuunsuse koosmõju ning vaktsiini tõhusus. Kui alustada vaktsineerimisega 12. elunädalal, siis saab kutsikas 2 süsti 4-nädalase vahega. Igal juhul on oluline, et kutsikas oleks viimase süsti ajal vähemalt 16 nädalat vana.  Peale seda tuleb noort koera vaktsineerida 1 aasta pärast ning seejärel jätkata vastavalt skeemile. Marutaud 2 aasta tagant,  koertekatk, hepatiit, paragripp ja parvoviirus 3 (või 2) aasta tagant,  leptospiroos ja paragripp e. kennelköha 1 aasta tagant. Oluline on vahesid mitte sisse jätta, vaid vaktsineerida järjepidevalt.

Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku nõuandeid koeraomanikule vaktsineerimise kohta saad lugeda siit.

Sotsialiseerimine

Kutsika sotsialiseerimine on väga laialt levinud teema! Kutsikaomanikuna võid sageli kohata inimesi, kes teavad täpselt, kuidas on sinu kutsikat õige sotsialiseerida. Tihti soovitatakse kutsikat viia kohtadesse, kus ta pole veel käinud, panna kodus mürisema masinad ja kutsuda palju külalisi, et kutsikas saaks palju erinevaid elamusi juba enne sotsialiseerimisperioodi lõppu 14.-16. nädala vahel.

See on vaid pool tõde. Jah, kutsikas peab saama õppida oma keskkona tundma ja talle peab pakkuma uusi kogemusi. Jah, uute elamuste ja nähtustega harjutamine on elulise tähtsusega. Jah, teadusuuringud toetavad seisukohta, et tõhusaim ja kogu edasist elu mõjutav on kõik see, mis toimub perioodil 4.-16. elunädalani. Sel perioodil tuleb kutsikale tutvustada elu, millega ta hilisemas elus kokku peab puutuma hakkama.

Kutsika sotsialiseerimisiga

Kutsika sotsialiseerimisperioodiks loetakse  tavaliselt  4.-14.  elunädalat. Tavaliselt räägitakse, et sel perioodil peaks kutsikale pakkuma palju erinevaid häid  kogemusi, mis aitaksid tal mõista, et uus ja teistsugune pole ilmtingimata hirmus ja ohtlik. Ta peaks saama harjuda erinevate häälte ja helidega kodus toas, õues. Ta peaks saama näha erinevas vanuses, erinevast soost, erineva nahavärviga, erineva riietusstiiliga inimesi. Ta peaks saama luua mõnedega neist positiivseid kontakte. Ta peaks õppima liikuma erinevatel pindadel. Ta peaks saama harjuda puudutustega (nii silitamise näol kui hooldus- ja meditsiiniprotseduurideks). Ta peaks nägema erinevaid paiku ja õppima toime tulema füüsilise piiratusega. Samuti peaks ta tutvuma teiste koertega ning harjuma teiste loomaliikidega.

Mis saab valesti minna?

Sotsialiseerimine ei tähenda kutsika üleujutamist erinevate stiimulitega!
Sotsialiseerimine ei tähenda kutsika panemist olukordadesse, kus ta ei oska hakkama saada!
Sotsialiseerimine ei tähenda, et kõik noored koerad muutuvad ühtviisi chilliks kõige keskkonnas toimuva suhtes. Geneetikal on oma oluline roll ning sa ei saa olulisel määral muuta sotsialiseerimise  ega mingi muu treeninguga koera olemust ja kehakeemiat. 

Kuidas siis ikkagi kutsikat sotsialiseerida?

Hea Koer Kutsikate eelkool

Kõrgemal pinnal kutsikas
Järelvalve all kutsikas maast kõrgemal pinnal

Parim sotsialiseerimisperiood on kutsika 4.-14. elunädalal. Viimase vaktsiini peavad kutsikad saama kindlasti 16. elunädalal. See tähendab, et kui oodata  vaktsineerimiste lõppu, siis on hea sotsialiseerimisiga möödas.

Hoolimata sellest, et ka tänapäeval on Eestis veel veterinaare ja kasvatajaid, kes soovitavad kutsikaga kodus istuda, on tänapäeval siiski ka küllalt palju kasvatajaid ja veterinaare, kes mõistavad sotsialiseerimise olulisust kutsika arengule ja koera heaolule.

Hea Koera koolis toimuvad Kutsikate eelkooli tunnid puhtas ja soojas siseruumis, mille põrandad ja matid on pestavad ja desinfitseeritavad. Kõik koerad, kes koolitusel käivad, on nõuetekohaselt vaktsineeritud, kehtivat vaktsineerimist kontrollitakse iga kursuse alguses. Silmnähtavalt haige koeraga (kõhulahtisus, oksendamine) tundi tulla ei tohi. Need kutsikad, kes tulevad koolitusele ilma vaktsineerimata (esmane vaktsiin 12-nädalaselt), peavad olema veterinaaril üle vaadatud ja koolitusele tuleb kaasa võtta sellekohane arstitõend.

Hea Koera kutsikate eelkool keskendub just sellele, millele kutsikaomanik kodus tähelepanu pöörama peaks ja kuidas kutsikat harjutada nii, et kutsikas võiks kasvada enesekindlamaks ja maailmast rõõmu tundvaks koeraks. (Olen näinud ka juhuseid, kus omaniku teadmatuse tõttu on kutsikas hoopis arglikumaks ja ebakindlamaks muutunud.)

Hea Koera kool teeb tihedat koostööd veterinaaridega, arutades nendega läbi võimalikud kitsaskohad, mis võivad mõjutada koolitusi külastavaid koeri (nt trepp 4. korrusele või nakkushaiguste seis Eestis). Kui meil Eestis peaks nakkushaiguste puhang tulema, siis on loomulikult tarvis teha muutuseid ka Kutsikate eelkooli korraldusse.

Praegu on aga iga 2-4-kuuse kutsika õpihimuline omanik oodatud Kutsikate eelkooli 7-tunnisele kursusele, mis algab iga kuu ja toimub E, N kl 8.45-9.45. 

Ettevaatusabinõud

Ära vii kutsikat koeraparki enne, kui ta pole täielikult vaktsineeritud!

ega lase tal kohtuda koertega, kes pole nõuetekohaselt vaktsineeritud!

Ära jaluta vaktsineerimata kutsikat kohtades, kus on väga suure koormusega koerajalutamiskohad! 

Ole alati oma kutsika jaoks tema kaitsja, julgustaja, tugi!

Koera heaolu ja tervis – kuidas neid hoida ka pühadesaginas?

Kuidas hoolitseda koera heaolu ja tervise eest? Sõna koerakool seostub tavaliselt trenniplatsi ja istu-lama-kõrval harjutustega. Ometi jääb ainult sellest väheks. Hea Koer pakub 2 korda aastas loenguid, kust saadavad teadmised on olulised igale koeraomanikule, kes oma koerale head elu pakkuda soovib.

Kuidas hoida koera heaolu ja tervist?

Selleks, et koerad võiksid end hästi tunda, on nende inimestel vaja adekvaatset infot teadlike otsuste tegemiseks. Koeramaailmas on väga levinud müüdid ja traditsioonidel põhinevad soovitused.  Eesti inimene on harjunud kasutama talupojamõistust, mis tähendab, et me proovime oma varasemaid teadmisi ja kogemusi rakendada erinevates olukordades. See ei pruugi aga alati head tulemust anda. Üheks drastiliseks näiteks võib olla siin teadmine, et koerad armastavad konte. Ja siis sõbralikud inimesed panevad pühade eel kõik süldikondid tuttavatele (või naabrite) koertele kõrvale. Süldikondid on aga keedetud, lihast paljaks poleeritud lihalõhnalised kondid. Jah, koerad söövad neid ja söövad isukalt. Aga tagajärjeks on piinav kõhukinnisus,  võib aga olla sooleummistus ning operatsioonilaud. Kõige hullemal juhul aga läbistavad teravad kuumtöödeldud kondi killud soole ja tekitavad sisemise verejooksu, mille kätte koer võib surra.

Selleks, et adekvaatset infot leida, võib lugeda kaasaegset erialast kirjandust. Aga võib ka tulla loengule ja kuulata, mida oma valdkonnas tunnustatud ja kogenud praktikud sel teemal räägivad.

 

Kutsika ja noore koera tervis

 

Inimesed armastavad anda oma koertele inimtoidu jääke. Millised on aga need toiduained, mis meie jaoks igapäevased, ent koerte organismile toksilised (mürgised)?

Ja kuidas  siis nende kontidega ikka on? Tohib või ei? Ja millist toitu koerale üldse anda? Kodutoitu või krõbinaid või toorest toitu?

On ka inimesi, kes arvavad, et iga koer peaks ikka korra emarõõme nautida saama. Kuidas sellega siis ikkagi on ja mis on sellise mõtteviisi tagajärjed?

Sellest kõigest tuleb juttu Janne Orro poolt peetaval loengus Kutsika ja noore koera tervis. Loeng toimub E, 10. detsembril kl 18.00-20.00 

 

Kuidas mõista, millal koer ütleb “ei”?

Sõbralik silitaja, arglik koer

Koerad on väga leplikud loomad ning kuna nad on nii sotsiaalsed, siis annavad nad meile paljugi andeks.  Üpris tavaline on näha inimesi koeri asendisse vajutamas või rihmast tirimas.

Kui sõbralikud inimesed liginevad ja paluvad luba luba koera silitada, siis me enamasti tahaks lubada. Sotsialiseerimine ju tähendab koerale paljude uute kogemuste pakkumist. Tegelikult peaks me alati vaatama, mida koer sel hetkel sellest inimesest selles situatsioonis arvab. Sotsialiseerimine peaks tähendama paljude heade  kogemuste pakkumist. Ja seda, mis on hea ja kas see talle hea tundub, saab öelda ainult see, kellega asjad juhtuvad (ehk siis koer).

Kuidas mõista seda, mida su koer sulle ütleb? Selleks on vaja õppida koera kehakeelt tundma ning õppida tundma põhilisi stressisignaale. Nii neid, mis väljendavad kerget ebamugavust kui neid, mis väljendavad tõeliselt suurt kannatust ja pinget.

T 11.12. kl 19-21 toimuval loengul Koerte stressisignaalid (lektor: Kristina Mägi) õpime tundma koerte kehakeelt.  Vaatame, milliste  vihjete kaudu nad annavad meile teada, et nad tunnevad end pigem halvasti või on väga erutunud. Loengu käigus vaatame palju pilte ja videoid koertest, analüüsime neid ning mõtleme, kuidas vähendada koertel negatiivset stressi.

Pühadeaeg on tulemas ja sellega seoses liiguvad inimesed päris palju. Käiakse külas, võetakse külalisi vastu, on jõuluvanad, aastavahetuse ilutulestikud jpm. Koerte jaoks on see aeg üks stressirohkemaid aegu aastas.

Valmistu pühadehooajaks teadlikumaks saamise läbi. Nii saad olla koera heaolu ja tervise suhtes tähelepanelikum ja kohandada keskkonda ja olusid nii, et koer tunneks end hästi. Las see olla sinu kingitus su koerale!

Registreeru loengutele siin!

 

Ma ei taha tsirkusekoera

Ikka ja jälle juhtub, et lobisen inimestega koertest. Sagedamini, kui ma tahaks, jõuavad vestlused punkti, kus kuulen “Oh, ega ma ei taha mingit tsirkusekoera. Me ei plaani temaga ka näitustel käima hakata. Koertekool on meil seepärast  ka plaanist maas. Meile piisab, kui ta meil lihtsalt sõbraks on.” See jutt järgneb tavaliselt otsekui vabandades sellele, kui ütlen, et koolitan koeraomanikke. 

Kurvastavalt palju kuulen ka sellist muret “ Meil on x tõugu koer (aktiivne linnukoer). Me tahaksime, et ta kuulaks sõna ja ei jookseks aiast välja ja jalutuskäigul ära. Meil ei ole väga palju aega tema jaoks, sest oleme aktiivsed inimesed, me tahame ainult, et ta kuulaks sõna.”  Sellisel juhul tekib mul küsimus, et miks te võtsite koera, kui teil on tegevust juba ilma tematagi ja ta ei mahu teie päevaplaani?  Milline roll on siis koeral teie elus? Milliste ootuste või mõtetega te ta võtsite?

Inimeste ootused koerale

Sõbralik silitaja, arglik koer
Katsumused tänaval

Inimestel on koertele alati ootused. On nad siis teadvustatud või teadvustamata, aga me eeldame, et teatud tüüpi koer teeb teatud tüüpi asju (või siis ei tee). Elementaarseks peetakse, et koer ei hüppa üles, ei haugu liigselt, suhtub võõrastesse rahulikult, aga peletab vargad ära. Ta ei hammusta häid inimesi ja ei urise, kui see omanikule piinlikkust valmistada võib (näiteks ratastoolis sõitva inimese või väikeste laste peale, kes oma vanematega jalutavad). Ta lubab peremeest toidu ligi ja lubab tal seda eest ära võtta, ka korduvalt.  Samuti oodatakse, et koer suhtub teiste koerte lähedusse rahulikult. Osad inimesed peavad normaalseks aga ka, et mõned koerad purelevad.  Me tahame, et kutsikad ei näksaks meid, ei näriks mööblit, riideid, ei jookseks lastele järele, lükkaks neid ümber, võtaks ära nende mänguasju. 

Me eeldame, et koer teab, kus ta tohib trepist käia ja millisest trepist mitte kunagi käia ei tohi. Me tahame, et koer ei näriks meie kalleid nahast peokingi, aga sussi nätsutamine pole midagi hullu.  Me tahame, et ta ei kaevaks toalille pottidest mulda elutuppa laiali, et ei näriks toataimi  ja ei kaevaks üles tulbisibulaid (mida me just temaga koos istutanud oleme…).

Me tahame, et saaksime temaga jalutada tänaval nii, et ta püsiks meie juures.  Me tahame temaga erinevates kohtades käia – rahvarohketes kohtades, lärmakates kohtades, hämarates ja väga ereda valgusega kohtades. Me tahame, et saaksime koera rihmast lahti lasta ja et ta tuleks juurde kohe, kui kutsume.

Meie nõudmised koertele on tegelikult väga suured. Ja kõige raskem on see, et need pole selgelt läbi mõeldud ja üheselt mõistetavad. Paljud on vaikimisi seotud kultuuriga, ühiskonna nõudmistega. Osad nõudmised on kontekstuaalsed. Koeral pole ilma koolituseta mitte mingit lootust õnnestuda nendele ootustele vastamisel.

Millised on sinu nõudmised koerale?

Sa peaksid välja mõtlema, millist elu järgneva 15 aasta jooksul elada kavatsed. Millised reisid võivad koeraga kõne alla tulla, näiteks paadimatkad, kanuumatkad, rattamatkad, telkimine ja jalgsimatkad looduses, praamireisid, lennureisid  jm. Millised on sinu harrastused ja kas saad koera neisse kaasata? Näiteks võiks tuua jooksu või tervisekõnni, supiga sõidu, orienteerumise vm. Millised koerte harrastused võiks sinu valitud koerale sobida ja kuidas sa selleks talle võimalusi saad pakkuda?

Mõelda tasub ka sellele, millist elukeskkonda su koer vajab. Koerad on erinevad. Tõug ei garanteeri teatud iseloomutüüpi või teatud käitumist. Küll on sul vaja arvestada tõuliste eelduste ja individuaalsete vajadustega. Sellega võib kaasneda ootustenimekirja revideerimisvajadus. Pead arvestama ka, et kutsikas ei käitu nagu täiskasvanud ja koolitatud koer. Kutsikas on laps.  Seetõttu tasub näiteks arvestada, et ka kutsikas sellisest koeratõust, kes hiljem on rõõmsalt valmis üksi suurel territooriumil patrullima, ei taha titena öösel üksi õues olla.  Ja mõni paksu karvaga koer ei taha oma põhikohta elamiseks õue, vaid vajab hoopis rohkem inimeste lähedust.

 

Milliseid oskusi koer vajab?

Kas su koer oskab üksi olla? Kuidas ta peaks käituma, kui sa kodunt lahkud? Kui kaua ta peaks üksi olema kutsikana? Kui kaua ta peaks üksi olema siis, kui on täiskasvanu? Siinkohal pean ütlema kohe, et ei ole mõistlik hoida kutsikat esimesel poolaastal ainult enda läheduses, et ta ei niutsuks. Selleks ajaks, kui ta on 6-kuune, on ta õppinud, et inimene on alati temaga. Kui sul siis järsku tekib vajadus teda üksi jätta, siis on see kordades raskem, kui kutsikat järk-järgult algusest peale harjutada.

tiriv koer
Jalutame koos?

Kas su koer oskab toime tulla piiratud olemisega? Piirangud võivad tulla rihmast, aedikust, väravatest või ustest. Kas sa oled õpetanud talle, mida teha siis kui sa väravast või uksest välja lähed? Mis on sinu jaoks sobiv käitumine selleks ajaks? (Pane tähele, et vastaksid küsimusele täpselt! Ma ei küsinud, mida sa ei taha, et koer teeks, vaid mida sa tahad, et ta teeks. Me saame koera treenida midagi tegema, mitte millestki hoiduma.)

Kuidas sa tahad, et su koer käitub, kui perekond laua juures söömas on? Kuidas sa tahad, et su koer käitub, kui sulle külalised tulevad? Kuidas sa tahad, et su koer käituks, kui sul külalised pikemalt külas on? Kuidas peaks koer käituma, kui sa kodus tööd teed?

Kuidas sa tahad, et ta võõraste või oma laste juures käituks? Mida koer tegema peab? Kuidas sa tahad, et ta vanurite juures käituks? On sul plaan, kuidas seda soovitud käitumist talle õpetada?  Kuidas sa tahad, et ta tänaval täiskasvanutest, väikestest lastest, vanuritest, lastevankritest, ratastoolidest, teetöölistest ja postiljonidest mööduks? Kuidas sa tahaks, et ta suusataja või uisutaja ilmudes end üleval peaks? (“Hästi” ei ole ammendav vastus. See on hinnang, aga mitte kirjeldus.)

Kuidas koer saab teada, mida tohib närida ja mida mitte? Pea meeles, et kutsika jaoks on kõik asjad närimisasjad. Kuidas sa võimaldad tal ilma ehmumata ja hirmu tundmata närida õigeid asju? Kus koer kaevata võib? Kuidas ta teada saab, et just see on õige koht?

Kust koer teab, mida tähendab “siia”, “ei”, “lama”, ? Ükski koer ei sünni oskusega eesti keelt mõista. Kuidas sa õpetad koera mõistma erinevaid sõnu või liigutusi, mis peaksid talle ütlema, mida nüüd järgmiseks teha?

Neid küsimusi, mida küsida, on tegelikult palju rohkem. Osad sõltuvad koera elukeskkonnast,  paljud on aga nii üldised, et kehtivad kõigile.

Vähemalt esimene aasta kulub koolituseks

Ilmselt saad aru, kuhu ma sihin. Hea sõber väärib rohkem pingutust, kui “me ei taha mingit tsirkusekoera ja seepärast me teda ei koolita”.  Selleks, et su koer suudaks vastata ülalpool toodud nõudmistele (mis pole lõplik ja ammendav nimekiri), peaksid planeerima aega tema õpetamiseks. Koerakool on hea koht, kus kogenud juhendajaga oma probleemile teist vaatenurka, näpunäiteid saada ning oma treenimisoskuste kohta tagasisidet saada.

Heas koerakoolis ei õpetata ainult koera. Hea Koera koolis õpib kõige enam inimene. Mõnes tekitab selline teadmine veidrat kihelust – “Mina pean minema koertekooli õppima?? Olen ma mingi koer või?” Ei, sa ei ole koer. Sa oled inimene, kes on võtnud endale teisest liigist sõbra ja sellega oled võtnud kohustuse õppida temaga suhtlema talle arusaadavalt. Meeles tasub pidada, et vägivallaga suhtlemine (sh rihmast rapsamised, karjumine, pahandamine, sage keelamine) ei ole koera õpetamine. Sageli täidavad sellised võtted hirmutamise funktsiooni, halvemal juhul on tegu väärkohtlemisega.

Hea koolituse tulemusena õpib koer, et tema inimene on kindel ühik, kellega arvestada ja keda võib usaldada. Usalduse esimene aste on tõdemus, et teine pool ei tee mulle haiget. Sellelt baasilt saab edasi ehitada üles arusaama, et  inimesel on selged ja ühesugused nõudmised, kuidas samas olukorras käituda. Ja et ta aitab koera, annab koerale kindlust, kui koer kardab. Temaga on lõbus mitte ainult toas, vaid ka õues ja jalutuskäikudel. Teiselt poolt teab koer, kuidas ühes või teises olukorras käituda, sest teda on järjekindlalt õpetatud nii tegema. (Kuidas võtta vastu töölt koju tulnud pererahvast? Kuidas mööduda vastu tulevast koerast? Kuidas käituda, kui küünetangid välja võetakse?)

Millised on võimalused?

Hea Koera Kutsikate eelkool annab su koerale hea võimaluse tutvuda juba varases eas (alates 3. elukuust) erinevate häälte ja pindadega, kohtuda teiste koerte ja inimestega, õppida toime tulema piiratud olemisega. Kutsikate eelkoolis saab õppida, kuidas võiks koristamine õnnestuda ilma selleta, et kutsikas hammastega mopi otsas lehviks ja muudki veel.

Hea Koera Kodukoera põhikoolitus annab sulle oskuseid, millega koera käitumist “viisaka koera” suunas muuta. Keskendume treenimisoskustele, sest treenimine on suhtlemine ja vahendid suhtlemiseks peaksid olema selged ja arusaadavad mõlemale poolele. Selleks, et õppimine eduelamusi nii inimesele kui koerale pakuks, on programm hästi läbi mõeldud ning algab lihtsamate harjutustega nii inimesele kui koerale.

Põhikoolitusse võib tulla nii noore koeraga kui täiskasvanud sõbraliku koeraga.

Kui soovid Hea Koera koolitustele tulla, siis vaata edasi siia.

Kuidas õppida paremini treenima?

Koer õpib kogu aeg. Kas sina treenid kogu aeg?

Kas sa oled teadlik sellest, et koer õpib igast suhtlusest, igast kontaktist meiega? Iga olukord võib olla kas kinnistav või karistav. Iga olukord vormib pikas jooksus koera käitumist.  Koera treenimine on mõnes mõttes oluliselt keerukam, kui näiteks loomaaias elava elevandi või tiigri treenimine. Kuidas nii? Kohas, kus me saame otsustada, millal suhtleme (=treenime), on käitumise kujundamine oluliselt lihtsam. Koer elab meiega aga 24/7. Me ei suuda kogu aeg koera käitumist ja keskkonda kontrollida ning teeme sageli vigu just trennisessioonide vahelisel ajal. Need vead võivad tulla sellise suhtluse alahindamisest, otsustusväsimusest või teadmatusest-oskamatusest.

Kas sul on olemas suur plaan, kuidas sa saaksid oma koerast endale suurepärase kaaslase?

 Sageli on inimestel soovid, aga plaane pole. See on nagu teadmine peidetud aardest, mille juurde juhatavat kaarti sul pole. Teadmised ja oskused treenimise vallas ongi aga see kaart, mis viib sind lähemale sellele aardele e. selliselt käituvale koerale, kellest sa unistanud oled.

Kas sul on selged plaanid, kuidas kujundada tema käitumisi erinevates situatsioonides tema vajadustele ja oma ootustele vastavaks?

Kuidas saada heaks treeneriks?

Eesti keeles napib head ja adekvaatset kirjandust koerte käitumise ja treenimise kohta. Parimad raamatud senimaani on Karen Pryori “Ära koera maha lase” ja Tuire Kaimio “Koerte käitumine”. Kahe raamatu lugemine ei muuda meid aga heaks treeneriks. Heaks treeneriks saab praktiseerides. Harjutamine, analüüsimine, tagasiside saamine ja andmine, kogemuste jagamine, ühised arutelud, põhimõtete enda jaoks selgeks mõtlemine ja teistele selgitades nende täpsustamine, aitavad meil saada tasapisi ekspertideks oma koerte treenimise vallas.

Treenimisoskuste õpitoad

Treenimisosksute õpituba

Tegin oma esimese Treenimisoskuste õpitoa 5 aastat tagasi, sest mõistsin, et inimestel on vaja rohkem võimalusi treenimise harjutamiseks ilma koerata.

Treenimisoskuste õpitoad on mõeldud kõigile koeraomanikele, kes soovivad mõista, kuidas on õppida sel viisil, nagu meie koerad õpivad. Me mängime nendega midagi äraarvamismängu sarnast. Meie treeneritena saame selle teha lõbusaks mänguks, kus on palju väikeseid auhindu. Meie treeneritena saame selle teha aga ka rajaks, mille lõpus on küll  üks suur jackpot, ent kogu tee on väga frustreeriv ja vaevarikas. Kumb viis on parem? Teadus ütleb, et motivatsioon säilib ning käitumine kujuneb tugevamaks, kui me kasutame esimest strateegiat. Kuidas seda teha? Seda saab treenimisoskuste õpitubades proovida.

Mis toimub treenimisoskuste õpitoas?

Olen paljudelt saanud tagasisidet, et materjalides olev teooria ja tundides harjutustele lisaks räägitu aitab omanikel tunnis tehatavaid harjutusi laiemasse konteksti seada. Ometi keskendume koeraga tundides põhiliselt koerte treenimisele ja aega süvenemiseks jääb sageli liialt väheks.  Õpitoad on aga need, kus mitmed küsimused oma vastused saavad ja mõned pusletükid õigetesse kohtadesse saate.  Erinevates õpitubades uurime treenimist erinevate nurkade alt. Kõik, mida me teeme, on aga tihedalt seotud igapäevaeluga ja sellega, kuidas meie tegevus või tegevusetus koera käitumist igapäevaselt mõjutab.

Selle hooaja esimene õpituba keskendub planeerimisele. Planeerimine peaks eelnema igale treenimisele. Samuti peaks iga treenimise juurde käima ka oma plaani revideerimine. Milleks planeerida, millele tähelepanu pöörata ja kuivõrd hea plaani omamine treenimisele kaasa aitab, saabki esimeses õpitoas proovida. Uuel aastal järgneb sellele õpitoale veel teisigi, mille kohta kirjutan lähemalt detsembri lõpus-jaanuari alguses.

Miks tulla Treenimisoskuste õpituppa?

  1. Siin saad harjutada treenimist ilma koerata! See tähendab, et sa saad rahulikult õppida ja harjutada ilma, et peaks muretsema selle pärast, kas koer saab sinust aru või mitte. 
  2. Saad heas seltskonnas õppida. Saad vahetada mõtteid nendega, kes teavad, kui palju on väärt selge infovahetus. Saad tagasisidet neilt, kes juba teavad, et me keegi pole sündinud treeneriks. Kes teavad, et head treenimisoskused tulevad harjutades.
  3. Saad oma treenerioskuseid proovile panna. Selle käigus hakkad paremini aru saama, mis on sinu tugevused ning milliseid vigu teed oma koera treenimisel. 
  4. Saad koostada treeningplaane ning saada tagasisidet nende tugevuste ja nõrkuste kohta.
  5. Varem õpitoas osalenud on öelnud, et Treenimisoskuste õpitoa järel mõistavad nad oma koera palju paremini. Nad on oma koera suhtes palju mõistvamad, sest teavad, et koera vead on tegelikult nende endi treenimises tehtud vigade peegeldus. Nad on öelnud, et annavad endast parima, et oma koera treeningu käigus aidata ja vältida segadust.

Treenimisoskuste õpitubasid viime läbi kahekesi: Lea Tummeleht ja Kristina Mägi. Nii tuleb häid ideid topelt ja õpitubades viibijad saavad tagasisidet kahelt kogenud treenerilt.

Miks on nii palju põhikoolitusi?

Inimesed on vahel segaduses Hea Koera kooli kursuste rohkusest ja süsteemist. Mõned arvavad, et kui Kutsikate eelkooli kursus on läbitud, siis on saadud piisavalt. Mõned arvavad, et kui Parema kontakti kursus (Kodukoera põhikoolitus 1 e. KPK1) on läbitud, siis on kombes, rohkem pole vaja, sest “näitusekoera” ju ei taheta… Vahel tahetakse võtta esimeseks KPK3 (Jalutame KOOS) ja alles siis mõelda, kuidas edasi, sest esmalt tahaks ainult, et koer lõdvas rihmas käiks.

Miks ei saa kursuseid suvalises järjekorras läbida?

Heal Koeral on õppekava, mis on koostatud koera ja koeraomaniku heaolu, õppimise loogikat ning vajadusi silmas pidades. See tähendab, et koer ja koeraomanik peaksid saama elada nii, et mõlemad seda elu naudiksid. See tähendab, et omanik peab teadma, millised on tema koera eeldused, eelistused ja vajadused ning kuidas ta saab neid rahuldada. Samuti peaks inimene tegema mõttetööd selle kallal, millised on ta enda ja pereliikmete soovid ja vajadused ning millistes oludes hakkab koer elama. Milliseid oskuseid on koeral eluks vaja. Need aspektid annavad meile juhised selle kohta, milliseid käitumisi üldse õpetama hakata, sest aeg ja muud ressursid on ju piiratud. Koeral, kes elab korteris koos hulga lastega, on vaja mõnevõrra teistsuguseid oskuseid kui koeral, kes elab maal üksiku vanainimesega.

Kursused

Kutsikate eelkool

Kutsikakool on mõeldud äsja koju saabunud, päris tillukestele, 2-4-kuustele kutsikatele. Neil on vaja harjuda oma uues kodus ilma õdede-vendadeta elama. Neil on vaja harjuda autode, tolmuimejate, köögikombainide, kasside, murutraktorite, lumelabidate, uksekellade jpm-ga. Neil on vaja harjuda mõttega, et kõik asjad, millele saab hambad sisse lüüa, ei ole lubatud selliseks kasutuseks. Neil on vaja õppida, kuidas saada tähelepanu, kuhu teha hädad jpm. Kutsikakoolis käsitleteavad teemad tegelevadki sellega, kuidas harjutada kutsikat erinevate nähtuste, tundmuste, tõsiasjadega nii, et me aitaks kutsikal kasvada enesekindlaks ja tubliks koeraks. Samuti on selle kursuse ülesanne aidata inimestel oma ootused reaalsusega vastavusse viia. Sageli on lootused ja nõudmised kruvitud lakke ja kutsikale pole jõukohane nendele ootustele vastata. Lihtsalt sellepärast, et ta on veel väga väike kutsikas. Samuti puuduvad sageli värsketel kutsikaomanikel elementaarsed teadmised sellest, kuidas kutsikad õpivad, kuidas kaasajal loomi treenitakse. Sageli puudub ka teadmine miks kurja hääle tegemine ja füüsiline karistus kutsika kasvatamises ääretult ebasoovitavad võtted on.

Kui inimeste maailmaga paralleel tuua, siis Kutsikate eelkool on võrreldav lasteaiaga.

Kodukoera põhikoolitus (KPK)

Kui Kodukoera põhikoolitust (KPK) inimeste maailmaga võrrelda, siis KPK on algkool. Koolis on 3 klassi. Kool on lõpetatud ja kooliprogramm on täies mahus omandatud, kui edukalt on läbitud kõik kolm klassi. Kodukoera põhikoolitus koosneb 4 moodulist, mille üks peaeesmärk anda koeraomanikule teadmised, mille najal teha teadlikke valikuid oma koera õpetades. Teine suurem eesmärk on anda omanikele oskused – korralikud loomatreenimise oskused, mida saab rakendada ükskõik, millise looma õpetamisel, ükskõik, millal. Iga moodul keskendub erinevatele oskustele (nii inimese kui koera puhul) ja igas moodulis lähevad ülesanded veidi raskemaks.

Sel põhjusel ei saa ma võtta inimesi otse 2. või 3. moodulisse. Iga koertekool ib erinev. Õpetatakse erinevalt, põhimõtted on erinevad, harjutused on erinevad, metoodikad on erinevad. Ma ei tea, milline põhi on koeral, milline inimesel. Samas 2. ja 3. moodul eeldavad, et esimeses moodulis käsitletud teemad ja käitumised on teatud tasemele jõudnud. Viitame pidevalt sinna tagasi, tuleme jälle samade harjutuste juurde tagasi, teeme neid raskemaks, st igapäevastele situatsioonidele lähedasemaks.

Minu eesmärgiks on, et iga omanik, kes käib läbi kogu programmi Kutsikate eelkoolist kuni Kodukoera põhikoolituse 3. moodulini (Jalutame koos), saab põhilised tööriistad, mida igapäevaselt kogu koera elu vältel vaja läheb.

Miks on oluline õppida treenima, kui mu täiskasvanud koer juba “teab” mida peab.

Käitumine on oma olemuselt muutuv. Aeg, keskkond, situatsioonid, meie emotsioonid vastuseks koera käitumisele jpm lasevad sel muutuda. Meie elus tuleb pidevalt ette uusi olukordi. Suukorv, järsk trepp praamil, ettevalmistused loomakliiniku visiidiks jpm. Elus tuleb igasugu asju ette. Hea on, kui me oskame oma koera nendeks potentsiaalselt stressirohketeks olukordadeks ette valmistada.

Ma ei usu kiiretesse lahendustesse ja ma ei õpeta inimesi viisil “tee nagu ma ütlen, sest ma ütlen nii!” Ma proovin alati selgitada MIKS, sest usun, et kui põhjused ja tagamaad on selgemad, siis suudavad ka õpilased ise leida oma probleemidele lahendusi.

Paljud minu õpilased on läinud ka teiste treenerite juurde edasi agilitysse või kuulekusse. Minu suureks rõõmuks ütlevad nad aga, et see tugev põhimõtteline ja tehniline põhi aitab neil hoida oma koera.

Loodan, et see kirjatükk muutis süsteemi Sinu jaoks selgemaks!