Võibolla oled sa mõelnud koera koolitamisest, aga pole võtnud ette seda järgmist olulist sammu – võtta ühendust koolitajaga või registreerida end gruppi… Kui nii, siis soovitan just nüüd see samm astuda! Koera õpetamisega on nagu investeerimisega – mida varem alustad, seda paremaid tulemusi see annab.
Investeerimise alustamise osas kahtlevad paljud. Tunneme end ebakindlalt – kas ikka, kuidas ikka ja kes mind juhendaks? Raamatuid ei jõua nii palju ette läbi lugeda, et selge arusaam ja kindlustunne tekiks. Investeerides võib raha kaotada ja see pole hea tunne, tekitab hoopis hirmu. Ja ega seda raha nii palju ka pole, et mingi mõistliku summaga alustada, et kohe kiirelt arvestatavaid intresse näed… Seega tundub mõistlikum veel veidi oodata… Et juhtuks… Midagi… Aga niisama, tegevusetult istudes ei juhtu mitte kui midagi!
Millal on hädasti vaja?
Käisin suvel Edinburghis ISAZ (antrozooloogia) konverentsil, kus loomapäästeorganisatsiooni Dog’s Trust teadlased esitlesid väga huvitavat uurimust, miks koeraomanikud ei lähe oma koeraga koolitusele ka siis, kui neil on probleeme koera käitumisega.
Valdav enamus ütles, et inimesi, keda küsitleti, ütles, et jah, põhimõtteliselt on koerakoolitus vajalik ka neile ja nende koerale, ent praegu pole veel “nii hull”, et peaks koerakoolitajaga ühendust võtma.
Ja eriti huvitavaks tegi asja see, et need, keda uuriti, olid pöördunud Dog’s Trusti poole oma koera probleemkäitumise pärast. Näiteks rihmast tirimine nii tugevasti, et see on põhjustanud terviseprobleeme kas inimesele või koerale, reaktiivsus teiste koerte suhtes, üksindusahistus jpm. Küsimus jääb, et kui hulluks siis minema peaks selleks, et inimene leiaks, et nüüd on koolitust vaja.
Äkki saame ise hakkama. Meil on tubli koer. Koerad on alati tublid. Nad on olnud nii tublid, et aastatuhandetepikkuse kooseksisteerimise tulemusena suudavad nad elada väga loomavaenulikus keskkonnas ning teise loomaliigi juures, keda nad on suurepäraselt tundma õppinud. Usu mind, et isegi, kui su koer käitub nagu viimane marakratt, siis on ta õppinud, et seda tasub teha!
See, kas “me saame hakkama” sõltub rohkem inimese oskustest ja teadmisest kui koera “sõnakuulmisest”. Ka “sõnakuulmise” tekitamiseks on inimesele teadmisi vaja sellest, kuidas koerad õpivad ning kuidas õpetada talle ühiselt mõistetavat keelt. Samuti on tarvis oskusi, et need teadmised kohale viia.
Hea Koera koolitused on selleks, et aidata sul ennetada probleeme ning ehitada kohe algusest peale koeraga suhe, mis põhineks vastastikusel austusel, mõistmisel ja usaldusel.
Viimased grupid alustavad novembris!
Selle aasta viimased koolitusgrupid alustavad novembris ja nendega saab veel liituda.
Selgituseks – Kutsikate eelkool on kutsikatele vanuses 2-4-elukuud. Kodukoera põhikoolituse 1. moodul Parem kontakt on koertele alates 4. -5. elukuust.
Kodukoera põhikoolitusele registreerimine on lihtne, iga järgmine moodul omab ühe võrra suuremat numbrit ja eeldab eelmise mooduli edukat läbimist.
“Ei” on huvitav sõna. See ütleb, et miski ei ole midagi. Ei ole õige vastus, ei ole õige käitumine, ei anna soovitud tulemust, ei ole olemas. “Ei” nullib ära me mõtted, plaanid. Halvemal juhul ka algatusvõime, enesehinnangu ja usu elusse ja inimestesse.
Ometi on üldlevinud arvamus, et lapsed, koerad ja ka alluvad peavad seda kuulma, et nad hakkaksid paremini tööle. Et noored õpiksid, et elu pole ainult lust ja lillepidu. Et kaasad saaksid aru, et see, mida nad teevad, pole piisav. Tuleb rohkem teha, tuleb püüdlikumalt sooritada jne.
Muidugi, ilmselt on üpris raske “ei” ütlemisele täielik nulltolerants kehtestada. See on ilmselt kõrgema taseme teadveloleku ülesanne. Enamik meist seda igapäevaelus ei suuda. Ometi aitab juba suurem teadlikkus keelamise ohtudest seda mõnevõrra vältida.
Miks “Ei” Hea Koera programmis pole?
Inimese pärast
Näed kutsikat trepist üles ukerdamas, kuigi see on talle keelatud. Sa ütled “Ei” ja tood ta sealt alla. Natukese aja pärast on ta aga uuesti trepil tagasi. Kõik kordub. Viiendal korral su hääletoon muutub tüdimuse tõttu kurjemaks ja veidi järsemaks. Kutsikas ehmub, vaatab sinu poole ja eemaldub trepist. “Töötas! Lõpuks ometi hakkab mõjuma,” rõõmustad. Kui kutsikas järgmine kord esikäpad trepile paneb, röögatad jälle “Jäta! – EITOHI!” Ka seekord läks kutsikas trepilt minema ja rohkem ta enam trepi lähedale ei lähe. Patsutad endale mõttes õlale. “Hästi! Töö tehtud. Edukalt! Kutsikas on õpetatud trepile minemast!”
Mis hind sel võidul on? Milliseid harjumusi sina endas kultiveerisid?
Käitumisteooria ütleb, et korduvad need käitumised, mis saavad käituja jaoks soovitud tagajärje. Edukas keelamine kinnistab sinu keelamiskäitumist. Mis tähendab, et sa teed seda järjest suurema tõenäosusega järjest kasvava sagedusega. Käitumise seadused on loodusseadused nagu gravitatsioon vms. Sa võid mitte uskuda, mitte tahta, aga see on nii sellegipoolest.
Mis sellest on, et sinu keelamiskäitumine kinnistatud saab? See muudab sinu suhtlemis-/ õpetamisstiili. Sa hakkad rohkem ja rohkem keelamisele lootma. Tulemuseks on vähem hoolikat õpetamist ja rohkem keelamist. Ja kui keelamine tasakesi öeldes ei tööta, siis keerad häält valjemaks, lisad kulmukortsutuse, lisad paar sammu keelatava poole jne jne.
Mis hind sel võidul kutsika jaoks on? Mida kutsikas õppis?
foto: Matthew Foulds / Unsplash
Miks keelamine kutsikate puhul tavaliselt töötab? Rääkimine ei tähenda vaid sõnu, mis voolavad ühtlaselt ja vaikselt suust välja. Rääkimisega kaasneb kehakeel, miimika, intonatsioon, keha liikumine. Kui sa näed kutsikat tegemas midagi keelatut, mida on vaja koheselt katkestada, siis mõjutavad su käitumist erinevad asjaolud. Ajaline surve katkestada käitumine kohe ja kiiresti, paneb meid tavaliselt liikuma kutsika poole. Sageli on need paar (ähvardavat) sammu, kummarduma ja sirutama käsi kutsika poole. Asja kiireloomulisus paneb paljusid meist häält tõstma. Kui tegemist on veel nö pahandusega, nt kingade närimine vms (see on tegelikult “pahandus” ainult sinu peas! Kutsika jaoks on see lihtsalt üks mõnus tegevus), siis kortsutad kulmu.
Pane see kõik kokku ja kujutle, kuidas see kõik väikesele loomalapsele paistab? Üpris hirmutav. Üsna sarnane sellele, mismoodi multikates pahalased väikesi peategelasi hirmutavad. Hirmutamine. See töötab, sest see on hirmus, sest see tekitab ohutunde. Kas hirmutamine tuleb kasuks teie suhtele? Kas sa tahad, et su koer sind kardaks?
Üks SUUR oht on “Ei” puhul veel. Hirm üldistub. See võib üldistuda sinu kodutrepilt kõigile treppidele. Kui sul on suur koer, siis võid sellega ise väga hädas olla. Kui sul on väike koer, keda füüsiliselt tassida jõuaks, siis võib selline tassimine tema psüühikat negatiivses suunas mõjutada, kuna ta leiab end pidevalt uutesse kohtadesse asetatuna. See hirm võib kleepuda ka sinu külge, sest sina oled ohu allikaks. Kuhu see hirm veel kleepub ja laieneb, seda näed alles hiljem. Tahad riskida? Parem mitte.
Pikem ülesanne, mille juurde soovitan sul pärast artikli lõpetamist tagasi pöörduda, eriti kui jätkuvalt arvad, et hirmutamine ja keelamine peavad mingil põhjusel su repertuaari kuuluma.
Kui sa soovid, et su koer sind (vahel) kardaks, siis miks? Kas sa kardad, et muidu ei suuda sa koera käitumist kontrollida või mõjutada? Kas sa tahad, et teie suhe põhineks hirmul? Et koer teeks seda, mida ütled seetõttu, et muidu juhtuvad tema jaoks hirmsad asjad? Kas sa tahad, et ta elaks sinu kõrval 15 aastat teadmises, et vahel võid sa kohutavaks monstrumiks muutuda? Ega tema ei tea täpselt, miks või kuidas need muutused sinus toimuvad. Ta teab ainult, et vahel juhtub… Mõnele koerale sellest piisab, et kroonilist stressi kogeda. Kas sinu arvates on eetiline tekitada tahtlikult ja sihilikult hirmu tundvates ja intelligentsetes elusolendites nagu koerad (ja inimesed)?
Kuidas “Ei” taustamüraks muutuda võib?
Miks keelamine hiljem enam hästi ei tööta? Kui kutsikas kuulas üpris kenasti sõna, siis teismelised enam nii meeleldi “sõna ei kuula”, st nad ei tee seda, mida palud neil teha. Kui keelad teismelist, siis vaatab ta sulle ehk otsa ja “laseb vilet” ning tõenäoliselt teeb edasi seda, mis talle meeldib. Mida nüüd teha? Saad muidugi lisada rohkem ähvardavaid mitteverbaalseid elemente, ent jällegi jõuame välja hirmuni.
Aga… Kutsikas kasvab ja näeb ka olukordi, kus inimene korrutab “Ei! EI!”, ent ebameeldivat ega meeldivat tagajärge ei järgne. Algab harjumine “Eieiei”-ga. Ja lõpuks mõistavad paljud koerad siiski, et nad on sinust kiiremad, osavamad. Sa ei saa teda kätte, et võtta ta suust ära keelatud ese. Pigem ennustab keelamine mõne koera jaoks mängu – nüüd tuleb ta mind taga ajama ja ma saan teda jooksutada! See ajab inimesi väga närvi, aga koer on saanud seda õppida tänu meie käitumisele. Mida siis nüüd teha? Kuhu edasi? Kui karmiks edasi? “Shoot the dog”?
Mida “Ei” õpetab?
“Ei” ütleb, et midagi ei tohi teha. Mida aga selle asemel teha tuleks, seda keelamine ei õpeta. Kujutle, kui sulle öeldaks: “Ära istu seal niimoodi!” Kas ma ei tohi seal istuda või niimoodi istuda või üldse mitte istuda? Aga mida ma siis selle asemel tegema peaks? Vastuseks kõlab sageli: “Kõike muud, aga mitte seda.” Kas tõestikõike muud? Ilmselt mitte. Aga kust peaks koer teadma, millised on vastuvõetavad alternatiivid?
Kuidas õppija peaks teadma, millised sinu kujutlused vastuvõetavast käitumisest on?
Mida õpetada? Kuidas vältida tarbetut keelamist?
Õpeta koerale soovimatu käitumise asemel alternatiivne lubatud käitumine ja/ või kohanda keskkonda. Näiteks õpeta talle, et sinu kojutuleku puhul tervitamine toimub põranda lähedal. Sa kükitad maha, hoiad sõrme kaelarihma vahel ja sügad koera, laskmata tal üles hüpata, ent pakkudes siiski hellust ja lähedust, mida ta vajab. Ja kui ta soovib sulle trepist üles järele tulla, siis on mõistlik panna trepi ette värav, et ta ei saaks seda teha. Ilma läbirääkimiste ja hirmutamisteta. Ühtlasi on siin tarvis teda õpetada ka mõnusalt üksi aega veetma.
Kui tahad ikkagi vihjet “Ei” kasutada, siispeaks see olema mitte ähvardus, vaid vihje. Vihje, millele vastamise järel tuleb koerale tasu. Praegu sooritatav käitumine sulle tulu ei too, aga kui selle käitumise lõpetad, siis seal, eemal, saad teha üht teist asja, mis sulle tulu toob!
Kas see ei tekita olukorda, kus koer proovibki ainult keelatud käitumisi, et tähelepanu saada? Jah, see võib juhtuda, kui keelatud käitumised ongi ainsad, kus sa koerale tähelepanu pakud. Kui sa aga annad talle piisavalt seltskonda, mõttetööd ja füüsilise liigutamise võimalusi ka muul ajal, siis see ilmselt nii pole.
Kodukoera põhikoolitus
Kodukoera põhikoolitusest saad teadmised ja oskused, et oma koera käitumist juhtida teda konstruktiivselt õpetades, mitte keelates. Kui valid keelamise asemel õpetamise, siis saad liituda grupiga soodushinnaga! virtual.heakoer.com/kodukoera-pohikoolitus1
Liitu juba 11. mail algava Kodukoera põhikoolituse 1. mooduliga alustava grupiga!
