Oluline verstapost

Meistrid-sellid-õpipoisid

Mind on alati võlunud meistrite-sellide-õpipoiste süsteem. Selline lähenemine aitab vähemkogenud huvilisel süveneda enam, kui tavapärane konveiermeetodil töötav kool ja tempot veelgi kiirendavad lühikursused, millest osade puhul võid tunnistuse saada paljalt osalustasu tasumise eest.

Loomulikult on meistri õpipoisiks olemine piirav. Kui sa valid ühe tee, siis ei saa sa samal ajal teise tee peal olla. Oma elus olen kogenud, et kui ma proovin õppida paljudelt erinevatelt liidritelt korraga, siis lõpuks jään tühjade pihkudega.

Läbitunnetatud tarkus

Mul on vaja saada aru ja läbi tunnetada, kas mina saan seda kasutada. On see minu jaoks õige? Mul on kombeks leida erinevatelt aladelt inimesed ja jääda neile truuks. Mul on 3 “oma” joogaõpetajat, keda ikka ja jälle Youtube’s või mujal külastan. Kui on haiguse ajal vaja kergemat liigutamist, siis tean, kelle poole pöörduda. Kui on vaja oma meelega tegelda, siis valin teise. Ja kui soovin taastavaid ja tugevdavaid harjutusi lisaks joogaasenditele, siis valin kolmanda. Mul on ka “oma” biomehhaanik, kes on mul aidanud aru saada, kuidas keha kui masinavärk töötab ning kuidas meie istuv eluviis sellele mõjub. Mul on omad lemmikkokad, kelle poole jälle ja jälle tagasi pöördun, et leida inspiratsiooni või konkreetseid retsepte. Neid elualasid on muidugi veel. Ja ma arvan, et on oluline teada, kellelt mis puhul abi otsida.

Mull?

Ma ei ürita sellega end oma väiksesse mulli sulgeda. Pigem on see minu viis õppida, süveneda millessegi tõesti põhjalikult, saada sellest, mida vajan, süvitsi aru (või omandada oskused) ning siis hakata kõrvalt otsima juurde ning sünteesima uusi teadmisi-oskusi sellega, mida juba tean. Ja loomulikult on alati ruumi uutele inimestele, kui nad tulevad soovituste või, veidi harvem, juhuse kaudu.

Kay Laurence’i õpilane

TAKL 3-aastase kursuse lõputöö kirjutamise ajal avastasin, et täpselt 10 aastat tagasi võtsin ma ette oma elu esimese reisi üksinda Inglismaa maapiirkonda, et külastada Kay Laurence’i seminari What’s New in Dog Training?

5 aastat varem olin osalenud Gerard O’Shea koolitusel, kus viimane jagas paljundusi Kay Laurence’i artiklist erinevate treenimisstrateegiate kohta. Lugesin need paljundused kapsaks, et leida artiklist ikka ja jälle uusi nüansse, mida ma varem, vähema teadmiste pagasiga ei olnud osanud tähele panna. Unistasin sellest, et võiksin artikli autorilt rohkem õppida, sest nii selget mõtlemist ja sõnastamist treeningu valdkonnas polnud ma seni näinud.

15 aastat hiljem olen Kay Laurence’i poolt tunnustatud koolitaja. Vaata ette, mida soovid, need võivad täide minna!

TAKL kursus algas juulis 2017 ning juba esimesel tunnil tekkis tunne, et apppiii, see on sama mahukas kui teadustöö! Käesoleva suve hakul kogusin kokku oma 3 aasta töö ning kirjutasin 285 lehekülje pikkuse töö arvukate viidetega videotele. Viited juurde (katsetulemused, märkmete pidamine, sõnastikud jms) ja kokku tuli ligi 400 lehekülge.

Lemmikteema – eetika

Minu kõrgharidus tuleb Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Eetilised teemad, inimese positsioon siin maailmas on mulle alati lähedased olnud, kuigi ma ei pea end just suureks filosoofiks. Ma olen pigem praktik. Mulle meeldib mõelda ja vaadata, kuidas inimesed suhtuvad asjadesse. Mulle meeldib vaadata väljaütlemiste taha, mis mõtted seal on? Millised tõekspidamised? Kuidas need tõekspidamised mõjutavad meie (ja meie koerte) igapäevaelu.

Kay saadetud tagasisidest paistis, et see osa kõnetas ka teda. Nii tegigi ta mulle ettepaneku, et kirjutaksin artikli sellest, mis on “koeratreenerite” ülesanne, kuidas me võiksime õpetada koerainimesi, et nad tõesti oskaksid oma koertele parimat võimalikku elu pakkuda. (Koeratreener on jutumärkides seepärast, et koeratreenrid ju enamasti siiski õpetavad inimesi oma koeri treenima.)

Tegin uurimistööga algust. Artikli avaldan ka siinsamas blogis. Tõotab tulla põnev töö, sest juba koerakoolituste kodulehtedel käies jäi silma nii mõndagi mõtlemapanevat. Püsi lainel!

Anna teada, mida arvad!

Kui see artikkel kõnetas Sind, siis kirjuta kommentaaridesse, mida Sina õppimisvõimaluste valiku puhul oluliseks pead? Kuidas Sina õppida armastad?

Kas koer sobib sinu lemmikuks?

Käesolev on kokkuvõte 7.06 peetud loengust Eesti Loomakaitseseltsi Facebooki lehel.

Sellele küsimusele vastamiseks on tohutult võimalusi. Käesolevas loengus rääkisin palju koerte vajadustest ning sellest, mida see inimese jaoks tähendab. Koerte vajadustest rääkides lähtusin Linda Michaels’i Koerte vajaduste hierarhia skeemist, (mis põhineb Abraham Maslow skeemil) mille Laura Kiiroja ja Maarja Tali on tõlkinud eesti keelde.

Millele pöörata tähelepanu, kui tekib mõte “Äkki võtaks koera?!”

  1. Kas näed koera vajaduste rahuldamist kui hädavajalikku komponenti koeraga koos olemisel?
  2. Kas näed seda pigem nagu rasket kohustust või võimalust õppida tundma seda intelligentset, seltskondlikku looma? Võimalust looma temaga sügavat ja usaldavat suhet?
  3. Kas sa oled valmis tegema oma ajakavasse muutusi, et su koer saaks piisavalt treeningut, suhtlust sinuga ning liikumist erinevates keskkondades?
  4. Kas sul on rahalisi ressursse koera ravimiseks, vaktsineerimiseks?
  5. Kas sul on ressursse, et võimaldada oma koerale head ja koerasõbralikku koolitust?
  6. Kas sul on ajalist ressurssi ning vaimset ressurssi, et õppida koerte käitumise, õpetamise kohta, et saada päriselt aru, kuidas looma käitumised kujunevad ning kuidas neid mõjutada? Kas oled valmis muutma vajadusel oma varasemaid arusaamu, et tagada koera heaolu?
  7. Kas oled valmis oma kodus ajutisteks või püsivateks ümberkorraldusteks, et tagada kutsika kasvamisel turvalisus ja vältida probleemkäitumiste tekkimist? Näiteks paned kingad koridoripõrandalt ära, katad elektrijuhtmed jne või kindlustad aia, ehitad selle kõrgemaks jne.
  8. Kui sul on kodus lapsed, siis kas sul jätkub jaksu, kannatlikku meelt ja oskust, et õpetada oma lapsi koeraga kannatlikult, austavalt ja sõbralikult suhtlema? Kas sul jätkub jaksu ja kannatlikku meelt ning oskusi, et õpetada koera laste juures rahulikult ja sõbralikult käituma?
  9. Kas tunned, et koerata elamine on muutunud sinu jaoks talumatuks?

Iga koera vajadused vajavad rahuldamist. Siin välja toodud mõned

Iga koer on unikaalne. Nii nagu lapse sünnil – sa ei tea, kes temast kasvab. Nii ei tea sa täpselt ka seda, kelle saad, kui kutsika endale koju võtad. Sa pead olema valmis selleks, et see koer, kes sinu ellu tuleb, erineb oluliselt sinu unistustes kujutletud koerast. Ta võib olla lõputult hakkaja ja julge, lõppematu energiaga alati valmis midagi uut välja mõtlema, alati valmis midagi uut korraldama. Oled sa selleks valmis? Ta võib olla aga ka erakordselt tundliku natuuriga, kes vajab palju aega harjumiseks ning palju kannatlikkust, et luua usaldus maailma ja inimeste suhtes. Kas oled selleks valmis? Ja ta võib olla väga hästi tasakaalus – valmis midagi ette võtma, kui olete koos õue minemas, ent on rahulik siis, kui te kodus unelete. Kas võtad aega, et oma kutsikale neid oskusi õpetada?

Iga koer on intelligentne. Iga koer vajab võimalust oma ajusid kasutada, õppida erinevaid käitumisi, probleeme lahendada. Kui inimene neile tööd ei anna, siis leiavad nad sageli ise erinevaid võimalusi oma liigse energia kasutamiseks. Näiteks võivad nad kaevata maast üles lillesibulaid ja peenraid või avada külmkapiuksi ning süüa öösel külmkapp pooltühjaks. Kas oled valmis koerale koolituse näol ajutööd pakkuma? Kas oled valmis temaga koos aega veetma?

Iga koer vajab seltskonda. Sõltumata sellest, kui pingelised su päevad on ja kui väsinud sina töölt tulles oled, su koer ootab sind ning on terve päeva puhanud, et sinuga koos toredaid asju ette võtta. Koer ei saanud valida, kas kolida sinu juurde. Sina valisid koera enda koju võtta. Seega, sina vastutad, et koer saaks liikuda, sinuga suhelda, mõnede teiste koertega suhelda.

Iga koer vajab turvatunnet. Sina oled oma koera jaoks olulisim isik. Sa oled ainus, kellele koer saab loota, kui juhtub miski, mis tema turvatunde kõikuma lööb. Ükskõik, kas kutsikaeas või täiskasvanueas. Kas kaitsed teda? Kas ta saab sinu peale loota?

Iga koer vajab liikumisvõimalust, uudsust ja võimalust suhelda oma liigikaaslaste ja teistest liikidest olenditega. Koerad vajavad vastavalt oma tõule ja tüübile piisavalt liikumist ja võimalusi uudseid olukordi ning kohti uurida. Keskkonna rikastamine kuulub vältimatult koera hea hooldamise juurde.

Sinu vastutus koera ees

Vali kasvatajat hoolikalt! Uuri sind huvitava tõu tervise kohta, uuri, kas kasvataja on teinud terviseuuringud, uuri, mida kasvataja tõu ja selle pesakonna juures oluliseks peab? Uuri ka elu kohta, mida kutsikate ema tiinuse ajal elas, kas seal oli stressirohkeid sündmusi – see jätab ka kutsikatele jälje. Vaatle kutsikate ema käitumist. Uuri samuti seda, milliseid kogemusi pakub kasvataja kutsikatele enne loovutamist.
Kui kutsikat tahetakse “maha parseldada” enne 7. elunädalat, siis see peaks olema tõsine ohumärk! Selles vanuses kutsikad peaksid olema oma pesakonnaga.

Varjupaigast koera võttes räägi varjupaiga töötajatega, külasta koera mitmeid kordi, vii teda jalutama, mängi, tegele. Nii saad temaga tuttavaks, saad teada, kas te vastaestikju üksteisele meelditte. Arvesta, et osadel varjupaigakoertel on selja taga traumaatiline minevik, mis võib mõjutada tema käitumist.

Igasuguse suhtluse ja treenimise baasiks on usaldus. Usalduse esimene aste on teadmine, et mina ei tee sulle haiget ja sina ei tee mulle haiget. See on oluline nii treenimismeetodite valikul kui igapäevases suhtluses. Edasi, tugevam usaldus võib aga olla nagu turvavõrk, mis kannab ka siis, kui asjad ongi ebakindlad. Oleme alati raskustest läbi tulnud, tuleme ka sel korral.

Usaldus hõlmab ka treenimismeetodite ja treenimisvahendite valimist. Tänapäeval on laialt kättesaadav info positiivsel kinnistusel põhineva koolituse suhtes. Hari ennast ise! Ära oota, et treener ütleks sulle iga sammu ette. Suurema osa oma ajast veedad sa koeraga kahekesi. Oma otsused pead ise tegema.

Osad treenerid ei tunne hästi õppimisteooriat. Sinu koer ei peaks seetõttu kannatama. See on ka sinu vastutus! Ära kasuta treenimisvahendeid ja -võtteid, mis teevad koerale haiget või hirmutavad teda.

Humaanne treening on võimalik nii mõrtsukvaalade, elevantide kui lõvidega. Kas tõesti tundub tõsiseltvõetav väide, et iga koeraga ei saa positiivsel kinnistusel põhineva treeninguga tulemust? Need, kes väidavad, et mõnd koera(tõugu) tuleb karistada, ei valda tänapäevast infot õppimisteooria kohta ega tänapäevaseid treenimisstrateegiaid, samuti on küsimus eetilistes põhimõtetes. Ja sõltumata sellest, kui teadlik on su koolitaja, vastutad lõppeks ikkagi sina oma koera ees ja sina elad temaga järgmised 12-15 aastat koos, mitte su koolitaja. Kellel on rohkem kaalul?

Kas sul on koera VAJA?

Kui suur auk on sinu hinges, ajas, ruumis, mis täitmist vajab? Kas see on koerakujuline SUUR auk? Või on see väike igavuse auk, mida on lihtne täita filmide, raamatute, kokkamise või muuga?

Võta koer ainult siis, kui koerata elu väljakannatamatu tundub.

Nina õnn

Treenimisoskuste õpituba käitumisest 15.01

Juba ülehomme, kolmapäeva õhtul paneme Lea Tummelehega jälle seljad kokku ja alustame Treenimisosksute õpitubade (TÕT) uut hooaega.

Sel korral on Treenimisoskuste õpitoa teemaks käitumine. Me ei arutle selle üle, kes kui viisakalt käitub. See on hinnang kellegi käitumisele. Kui me tahame õpetada teatud käitumist või tekitada harjumust (kindel käitumismuster, mis ilmneb teatud vihje peale usaldusväärselt), siis on meil vaja teada, mis see on, mida me täpselt treenida tahame. Kuidas see välja näeb, mida me ootame? Mis selle käitumise sooritamisel takistuseks võib saada? Kuidas seda soovitud käitumist tugevamaks teha saaks?
Ja nüüd tõe huvides tuleb öelda, et tegelikult me põgusalt uurime ka hinnanguid käitumisele, sest hinnanguid anname me kergesti ning käitumise muutmise puhul on see oluline teema.

Miks Treenimisoskuste õpituba?

TÕT on õppimiseks väga hea keskkond, sest siin puuduvad need õppijad, kelle käitumist sa päriselt muuta tahad. Läbi kõigi nende aastate, on iga õpituppa tulnud inimene otsinud lahendust mingile probleemile oma koeraga, lapsega, õpilase või patsiendiga. Pea igal osalejal on olnud mingi akuutne probleem, millele ta lahendust tahaks. Kui me nüüd peaksime õppima, kuidas kõnealust probleemi lahendada ja samaaegselt õpetaks oma õppijat, siis oleksime oma õppijaga sama pulga peal. Õpetajana peaksime aga õppijast ikka paar sammu ees olema! Sõna pedagoog tuleb kreeka keelest παῖς (paîs) “laps” +‎ ᾰ̓γωγός (agōgós), “juhtima” . Ehk siis pedagoog on keegi, kes last juhib. Juhtida saad aga siis, kui tead, kuhu poole. 

Veel üks häda on selles, et proovides oma probleemi lahendada, kordame samu käitumismustreid, mis pole meid soovitud tulemuseni viinud. Miks peaks nüüd, kaheksateistkümnendal korral? Ehk oleks tarvis midagi muuta, aga mida? Vaatame oma probleemile otsa kogu aeg sama nurga alt. Kui vaatenurka muuta, paistaks kogu probleem veidi teistsugune. See avardab ka meie võimalusi ja vahendeid probleemiga toime tulemiseks.

Treenimisoskuste õpitubades vaatame probleeme teise nurga alt. TÕT osalejad saavad taustainfot käitumisteaduste valdkonnast, saavad oma kogemuse üle mõtiskleda, aga saavad ka praktilisi harjutusi tehes käitumise muutmise vallas kätt proovida.

Lühiülevaade sellest, mida me TÕT-s teeme?

Iga õpituba erineb teisest vähem või rohkem, ent igas õpitoas on olemas läbivad elemendid. Kui sa tuled õpituppa, siis esmalt saad võtta veidi teed ja suupisteid. 🙂 Me alustame teoreetiliste teadmistega, et selles konkreetses õpitoas tehtavad praktilised harjutused ära raamistada. Tavaliselt teeme ka teoreetilise osa vahele väiksemaid praktilisi harjutusi. Õpitoa teises pooles toimub aga treenimine väikestes gruppides. Igal grupi liikmel on oma roll, nii et kellelgi pole aega istuda käed risti ning jalg üle põlve ja hinnata kriitiliselt treeneri tegevust mõeldes “kui mina treener oleksin, siis teeksin kõike hoopis osavamalt!” Ei tasu muretseda. Iga treener teeb oma treenimisotsused ja maailmas võib olla lõpmatu hulk õigeid valikuid!

Mida sina TÕT-s teha saad?

1) Sa saad proovida, kuidas on treenida/ muuta inimese käitumist ilma rääkimata. Pole vaja lakkamatult seletada ja juhendada. On vaja märgata ja selget ning ühemõttelist positiivset tagasisidet anda. On vaja planeerida ja plaan õppijast sõltuvalt paindlikult ellu viia.

2) Sa treenid käitumist, millel pole mingit emotsionaalset pagasit. See tähendab, et saad harjutada käitumise muutmist ilma selle stressita, et mis juhtub siis, kui see kõik välja ei tule… Võib ehk kõlada uskumatu, ent mida rohkem sa millegi tuksi mineku pärast kardad, mida rohkem sa klammerdud selle külge, mida vaja oleks, seda halvemaid treenimisotsuseid sa teed, sest keskendud eesmärgile ja mitte õppijale.

No näiteks, kujuta ette, et pead 2-aastase põnni autosse panema, et kogu perega metsa minna. Ja tema sel hetkel ei taha. Ja tundes teda, et järgmised 10-30 minutit ei taha. Seda väljendab ta muidugi häälekalt ja kehaliselt virtuoosselt vingerdades. Kui me nüüd hakkaksime treenima last autosse minema ilma kisamata (mis on tavaliselt inimeste soov) samal ajal ise õppides kuidas ikkagi käitumist muuta, siis on väga tõenäoline, et tänu varasemale (mõlema poole) emotsionaalsele pagasile ei tule sellest midagi head välja. Kuidas emotsioonid õppimist mõjutavad ja kuidas muuta emotsionaalseid vastuseid, see on 3. õpitoa teema.

3) Sa saad kaasõppijailt hindamatut tagasisidet. Kui sa oled treener/ lapsevanem/ õpetaja, siis on sul sageli raske saada adekvaatset tagasisidet oma õpetamis- või treenimisotsuste nüansside kohta. Õpilane ei ole enamasti treeneriga päris samal tasemel, et teda aidata. See tähendab, et peaksime panustama oma oskuste arendamisele nende seltsis, kes teavad, mis on õpetamise/ treenimise puhul oluline; kes panevad tähele olulisi nüansse sinu treenimises; kes on huvitatud nii enda kui teiste kohalolijate arengust.

4) Me jagame selle suure ja olulise teema – käitumise muutmine- jõukohasteks juppideks. Pean nüüd ütlema, et esimese õpitoa järel ei ole sul veel kaugeltki selge, kuidas käitumist edukalt ja püsivalt sobivas suunas nügida. Kui vaatad treenimisoskuste õpitubade teemasid sel kevadel, siis terviklikum pilt tekib 6 õpitoast kokku. Teemasid võiks sinna lisada veelgi ja aastast aastasse need veidi varieeruvadki. Oluline on aga alustada algusest ja panna teadmistele-oskustele tugev alus.

Mõnus õhkkond

Meil on hea. Nii ongi. Inimesed on sõbralikud ja õpihimulised. Meil saab nalja ja räägitakse asjalikult ja osavõtlikult. Kui inimene on õpihimuline, siis on ta vähem hinnanguline. Ma mäletan vaid üht korda kogu oma õpitubade ajaloost (mis algas 2010), kus üks osaleja arvas, et tema õppija on tuhm ja liiga aeglane. Sai siis selgitatud, et õppija edu või ebaedu sõltub alati treenerist. See, et õppija oleks edukas on alati treeneri vastutus. Liigist sõltumata.

Kes osalevad?

Me alustasime nii, et keskendusime koeraomanikele. Aga minu suureks rõõmuks oli päris esimeses õpitoas kohal ka suurepärane, liiga vara meie seast lahkunud koolijuht ja eripedagoog Tiina Kallavus. Tema ütles, et kuigi ta paljut, mida rääkisin, teadis ju oma ala võtmes, aitasid harjutused ja kogu käitumise ning õppimise teema teise rakursi alla seadmine, leida tal uusi võimalusi ka tööks oma õpilastega. Teised osalenud õpetajad on saanud tõuke, et mõtestada ümber oma töö ja suhted õpilastega. On neid, kes on võtnud ette põhjalikuma revisjoni selles, kuidas õpilastele nõudmisi esitada, kuidas nende käitumist mõista ja mõjutada.

Lapsevanemad. Vahel näeme koeraomanikke hoopis rohkem oma laste käitumise küsimustega tegelemas. Meil on alati hea meel, kui saame laste elu veidi meeldivamaks muuta!

Meil on käinud aga ka arste ja füsioterapeute, kes on saanud ideid, kuidas patsiendiga tõhusamalt (ja patsiendile arusaadavamalt) suhelda.

Me ei diskrimineeri! Kui on huvi õppida, kuidas muuta enda või kellegi teise käitumist, siis oled väga oodatud!

Kuidas osaleda?

Kui soovid osaleda, siis registreeru, vajutades vastavale nupule ning täida ära ankeet.

Meil on veel järel viimased 2 kohta neile, kes tahavad kõigisse 6 õpituppa registreeruda.

Aeg ja tähelepanu on hinnaline ressurss

Ma tahan, et ta teeks …

Sa tahad, et su koer kuulaks sõna. See kõik peaks olema lihtne. Sa ütled, mida ta peaks tegema ja tema teeb. Sa oled seda näinud. See on võimalik. Mõned koerad on isegi väga rõõmsad, kui nad saavad teha seda, mida ütled.

Kui aga ise proovida, siis see kahjuks nii lihtne pole. Ütled, ütled veel, ütled veel ja tunned, kuidas pulss kiireneb. Ütled veel ja hääl muutub valjemaks. No mida?!

Ega inimestega palju parem ole. Lapsed, elukaaslased, meeskonnaliikmed – sa ütled, aga nad ei tee! Eelmisel kevadel oli meil Treenimisoskuste õpitubades 5 füsioterapeuti, kes osalesid oma tööandja soovitusel, kes arvas, et teadmiste ja oskustega, mis nad õpitoast saavad, suudavad nad patsientidele paremat teenust pakkuda ja seeläbi nende paranemisele tõhusamalt kaasa aidata.

Kogemuste jagamine

Õpitubades jagavad osalejad ka oma frustreeruvaid kogemusi ning, tavaliselt õpitoa lõpus, ka ahhaa-elamusi, mida edaspidi teisiti teha.

Üks füsioterapeutidest rääkis, et talle tundub vahel, et tema hoolib oma patsiendi tervisest rohkem, kui patsient ise. Ta annab patsiendile 5 harjutust, mis on ette näidatud ja koos läbi tehtud. Ja siis tuleb patsient järgmisel nädalal tagasi ning ütleb, et ta tegi harjutusi ainult 2 korda. Arusaadavalt tuleb jätkata samade harjutustega, progressi pole.
Õpitubades harjutades sai ta aga kogemuse, mida tähendab olla õppija/ patsiendi rollis, kui sa ei tea, mida juhendaja sinult täpselt ootab. Ta sai ka kogemuse, mis tunne on “vastata juhendaja ootustele” ja sooritada harjutust pidevalt perfektselt, kui oled harjutust vaid ühe korra läbi teinud. Üks õige kordus käitumist õppides on võrreldav sellega, kui kohtud võõra inimesega ja ütled talle tere. Sa ei tunne veel kaugeltki seda inimest. Sa heal juhul aimad, kas ta on usaldusväärne või meeldiv või energiline või loid jne. Sul on ainult aimdus.

See kõik on väga loogiline, kas pole? Ja kuidas me oma elusid elame? Näitame korra ette ja tahame, et järele tehtaks (inimeste puhul). Või ütleme koerale, mida teha ja ootame, et ta seda teeks… Nagu koer oleks sündinud mõistma eesti keelt.

Selleks, et mõista, mis tegelikult toimub ja mis põhjusel, kui asjad ei lähe nii, nagu me tahaksime, on vaja osata näha ja teada ka teooriat. Kui me mõistame põhjuseid, teame, mida teadus ütleb käitumise muutmise kohta ning oskame oma käitumist kujundada vastavalt, muudame suhtluse meeldivamaks ja õppimise õppija jaoks efektiivsemaks.

Aega vähe, teha palju

Kõik võtab aega. Töö, pereelu, hobid, suhtlemine sõprade ja tuttavatega, koeraga jalutamine, koristamine, remont, uue kodutehnika valimine, selleks arvustuste lugemine jne jne. Aega vähe, teha palju.

Sinu tähelepanu ja aeg on väärtuslikud ressursid. Sa jagad seda iga päev, iga tund, iga hetk millelegi. Kui palju sa oled mõtisklenud selle peale , millist pikaajalist mõju sinu valikud avaldavad sinu elule, sinu lähedaste (sh koera) elule, keskkonnale?

Kiiruse käes vaeveldes on oluline võtta aeg-ajalt aega, et seada sihid, mõelda läbi, mida ma tegelikult saavutada tahan, kas mu igapäevane tegevus on kooskõlas mu väärtuste ja sihtidega. Kas need aitavad saavutada soovitud meeleseisundit, suhteid, tulemusi?

Tahaks, et ta teeks…

Koeratreenerina näen sageli, et inimesed tahavad, et koer kuulaks sõna. Lõpetaks kartmise, lõpetaks teiste koerte suhtes agressiivselt reageerimise. Kui ma räägin käitumise muutmise põhitõdedest ja tutvustan harjutusi, tundub seda kliendile palju olevat.

Koolitustel osalemine on ajamahukas, sest õppimine võtab aega. Tähelepanu millelgi hoidmine võtab ära võimaluse seda millelegi muule jagada. Aga me peame valima, kuhu me oma hinnalisi ressursse suuname. Koolitused on pikad, sest õppimine võtab aega. Süvenemiseks on vaja aega. Hea koolitus on see, kus õppijal antakse aega et ise leida seosed ning jõuda oma äratundmisteni.

Treenimisoskuste õpitubades osalemine võtab kevadpoolaasta jooksul aega 6×3 tundi ilma koerteta. Paljudele koeraomanikele tundub see ajaraiskamine. Käin tööl, veedan õhtu parem koeraga. Kui me aga päevast päeva kordame samu vigu ja kannatame samade probeemide all, siis kvaliteetajast saab kergesti kvantiteetaeg. Mõistlikum oleks ohverdada mõni õhtu koosolemist, et saada uusi teadmisi ja ideid, uusi vaatenurki, millest lähtuvalt võivad ka kodused probleemid lahenema hakata.

Ehk siis väike ohverdus ühe õhtu näol võib anda pikaajalisi positiivseid tulemusi.

Õpitubades osalenud räägivad

Alustame sellest, et koertekool on tegelikult inimestele. Selle sain juba kutsikakoolis selgeks. Seega treenimisoskuste õpituba on neile, kes tahavad olla paremad treenerid – loomale või lapsele. Õpituba on selleks eriti hea formaat, sest info esitatakse parajate ”ampsudena” arusaadavalt ja kinnistatakse kohe praktiliste harjutustega, mis on lisaks lõbusad. Teaduslikult tõestatud, et läbi väikese huumori jäävad asjad paremini meelde 😉

Sigrid

Kõik seni õpitu on laialdasemalt kasutatav ning tekib palju seoseid erinevate olukordade ning käitumistega. Minule on kõige rohkem kasu meeldetuletamisest, et kõik käitumised muutuvad ainult siis kui treenimisega tegeletakse järjepidevalt.

Marie

1) Oma mõtetele kinnituse saamist ja meeldetuletust.
2) Et inimesed võivad vajada rohkem ja lihtsamat seletust, et oma koeri treenida.
3) Et see mis mulle tundub täiesti loogiline, ei pruugi seda teistele olla (nt kuidas koer inimest mõistab ja õpib).

Kristi

Kõige mõjusam on praktiline osa, kus osalejad saavad olla õppijad ja treenerid.

Marika

Ootame Sind õpituppa oma teadmisi ja oskusi lihvima! Registreeru õpituppa siin!

Samuti ootan Sind koeraga Kutsikate eelkooli ja Kodukoera põhikoolitusse. Registreerimisvormi leiad siit.