Juba ülehomme, kolmapäeva õhtul paneme Lea Tummelehega jälle seljad kokku ja alustame Treenimisosksute õpitubade (TÕT) uut hooaega.

Sel korral on Treenimisoskuste õpitoa teemaks käitumine. Me ei arutle selle üle, kes kui viisakalt käitub. See on hinnang kellegi käitumisele. Kui me tahame õpetada teatud käitumist või tekitada harjumust (kindel käitumismuster, mis ilmneb teatud vihje peale usaldusväärselt), siis on meil vaja teada, mis see on, mida me täpselt treenida tahame. Kuidas see välja näeb, mida me ootame? Mis selle käitumise sooritamisel takistuseks võib saada? Kuidas seda soovitud käitumist tugevamaks teha saaks?
Ja nüüd tõe huvides tuleb öelda, et tegelikult me põgusalt uurime ka hinnanguid käitumisele, sest hinnanguid anname me kergesti ning käitumise muutmise puhul on see oluline teema.

Miks Treenimisoskuste õpituba?

TÕT on õppimiseks väga hea keskkond, sest siin puuduvad need õppijad, kelle käitumist sa päriselt muuta tahad. Läbi kõigi nende aastate, on iga õpituppa tulnud inimene otsinud lahendust mingile probleemile oma koeraga, lapsega, õpilase või patsiendiga. Pea igal osalejal on olnud mingi akuutne probleem, millele ta lahendust tahaks. Kui me nüüd peaksime õppima, kuidas kõnealust probleemi lahendada ja samaaegselt õpetaks oma õppijat, siis oleksime oma õppijaga sama pulga peal. Õpetajana peaksime aga õppijast ikka paar sammu ees olema! Sõna pedagoog tuleb kreeka keelest παῖς (paîs) “laps” +‎ ᾰ̓γωγός (agōgós), “juhtima” . Ehk siis pedagoog on keegi, kes last juhib. Juhtida saad aga siis, kui tead, kuhu poole. 

Veel üks häda on selles, et proovides oma probleemi lahendada, kordame samu käitumismustreid, mis pole meid soovitud tulemuseni viinud. Miks peaks nüüd, kaheksateistkümnendal korral? Ehk oleks tarvis midagi muuta, aga mida? Vaatame oma probleemile otsa kogu aeg sama nurga alt. Kui vaatenurka muuta, paistaks kogu probleem veidi teistsugune. See avardab ka meie võimalusi ja vahendeid probleemiga toime tulemiseks.

Treenimisoskuste õpitubades vaatame probleeme teise nurga alt. TÕT osalejad saavad taustainfot käitumisteaduste valdkonnast, saavad oma kogemuse üle mõtiskleda, aga saavad ka praktilisi harjutusi tehes käitumise muutmise vallas kätt proovida.

Lühiülevaade sellest, mida me TÕT-s teeme?

Iga õpituba erineb teisest vähem või rohkem, ent igas õpitoas on olemas läbivad elemendid. Kui sa tuled õpituppa, siis esmalt saad võtta veidi teed ja suupisteid. 🙂 Me alustame teoreetiliste teadmistega, et selles konkreetses õpitoas tehtavad praktilised harjutused ära raamistada. Tavaliselt teeme ka teoreetilise osa vahele väiksemaid praktilisi harjutusi. Õpitoa teises pooles toimub aga treenimine väikestes gruppides. Igal grupi liikmel on oma roll, nii et kellelgi pole aega istuda käed risti ning jalg üle põlve ja hinnata kriitiliselt treeneri tegevust mõeldes “kui mina treener oleksin, siis teeksin kõike hoopis osavamalt!” Ei tasu muretseda. Iga treener teeb oma treenimisotsused ja maailmas võib olla lõpmatu hulk õigeid valikuid!

Mida sina TÕT-s teha saad?

1) Sa saad proovida, kuidas on treenida/ muuta inimese käitumist ilma rääkimata. Pole vaja lakkamatult seletada ja juhendada. On vaja märgata ja selget ning ühemõttelist positiivset tagasisidet anda. On vaja planeerida ja plaan õppijast sõltuvalt paindlikult ellu viia.

2) Sa treenid käitumist, millel pole mingit emotsionaalset pagasit. See tähendab, et saad harjutada käitumise muutmist ilma selle stressita, et mis juhtub siis, kui see kõik välja ei tule… Võib ehk kõlada uskumatu, ent mida rohkem sa millegi tuksi mineku pärast kardad, mida rohkem sa klammerdud selle külge, mida vaja oleks, seda halvemaid treenimisotsuseid sa teed, sest keskendud eesmärgile ja mitte õppijale.

No näiteks, kujuta ette, et pead 2-aastase põnni autosse panema, et kogu perega metsa minna. Ja tema sel hetkel ei taha. Ja tundes teda, et järgmised 10-30 minutit ei taha. Seda väljendab ta muidugi häälekalt ja kehaliselt virtuoosselt vingerdades. Kui me nüüd hakkaksime treenima last autosse minema ilma kisamata (mis on tavaliselt inimeste soov) samal ajal ise õppides kuidas ikkagi käitumist muuta, siis on väga tõenäoline, et tänu varasemale (mõlema poole) emotsionaalsele pagasile ei tule sellest midagi head välja. Kuidas emotsioonid õppimist mõjutavad ja kuidas muuta emotsionaalseid vastuseid, see on 3. õpitoa teema.

3) Sa saad kaasõppijailt hindamatut tagasisidet. Kui sa oled treener/ lapsevanem/ õpetaja, siis on sul sageli raske saada adekvaatset tagasisidet oma õpetamis- või treenimisotsuste nüansside kohta. Õpilane ei ole enamasti treeneriga päris samal tasemel, et teda aidata. See tähendab, et peaksime panustama oma oskuste arendamisele nende seltsis, kes teavad, mis on õpetamise/ treenimise puhul oluline; kes panevad tähele olulisi nüansse sinu treenimises; kes on huvitatud nii enda kui teiste kohalolijate arengust.

4) Me jagame selle suure ja olulise teema – käitumise muutmine- jõukohasteks juppideks. Pean nüüd ütlema, et esimese õpitoa järel ei ole sul veel kaugeltki selge, kuidas käitumist edukalt ja püsivalt sobivas suunas nügida. Kui vaatad treenimisoskuste õpitubade teemasid sel kevadel, siis terviklikum pilt tekib 6 õpitoast kokku. Teemasid võiks sinna lisada veelgi ja aastast aastasse need veidi varieeruvadki. Oluline on aga alustada algusest ja panna teadmistele-oskustele tugev alus.

Mõnus õhkkond

Meil on hea. Nii ongi. Inimesed on sõbralikud ja õpihimulised. Meil saab nalja ja räägitakse asjalikult ja osavõtlikult. Kui inimene on õpihimuline, siis on ta vähem hinnanguline. Ma mäletan vaid üht korda kogu oma õpitubade ajaloost (mis algas 2010), kus üks osaleja arvas, et tema õppija on tuhm ja liiga aeglane. Sai siis selgitatud, et õppija edu või ebaedu sõltub alati treenerist. See, et õppija oleks edukas on alati treeneri vastutus. Liigist sõltumata.

Kes osalevad?

Me alustasime nii, et keskendusime koeraomanikele. Aga minu suureks rõõmuks oli päris esimeses õpitoas kohal ka suurepärane, liiga vara meie seast lahkunud koolijuht ja eripedagoog Tiina Kallavus. Tema ütles, et kuigi ta paljut, mida rääkisin, teadis ju oma ala võtmes, aitasid harjutused ja kogu käitumise ning õppimise teema teise rakursi alla seadmine, leida tal uusi võimalusi ka tööks oma õpilastega. Teised osalenud õpetajad on saanud tõuke, et mõtestada ümber oma töö ja suhted õpilastega. On neid, kes on võtnud ette põhjalikuma revisjoni selles, kuidas õpilastele nõudmisi esitada, kuidas nende käitumist mõista ja mõjutada.

Lapsevanemad. Vahel näeme koeraomanikke hoopis rohkem oma laste käitumise küsimustega tegelemas. Meil on alati hea meel, kui saame laste elu veidi meeldivamaks muuta!

Meil on käinud aga ka arste ja füsioterapeute, kes on saanud ideid, kuidas patsiendiga tõhusamalt (ja patsiendile arusaadavamalt) suhelda.

Me ei diskrimineeri! Kui on huvi õppida, kuidas muuta enda või kellegi teise käitumist, siis oled väga oodatud!

Kuidas osaleda?

Kui soovid osaleda, siis registreeru, vajutades vastavale nupule ning täida ära ankeet.

Meil on veel järel viimased 2 kohta neile, kes tahavad kõigisse 6 õpituppa registreeruda.