Ellujäämise Kunstid – kuidas loomadega kõrvuti elada?

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 oli üks Eesti selle aasta tippsündmusi, mille kandev idee oli Ellujäämise Kunstid. 2023 aasta II poolel programmi vaadates tundus, et koerakultuuri nagu polekski ja leidsime Lea Tummelehega (Briskmind), et meie panus siin on vältimatu. Inimkond on koeraga koos elanud ligi 10.000-15.000 aastat. Kohati aga paistab, et meie suhtlusoskused – teha end oma neljajalgsetele sõpradele üheselt arusaadavaks ning motiveerida neid meiega koostööd tegema, on siiski puudulikud. Samuti näeme seda, et koerainimesed vajavad lisaks koera treenimisalasele infole ka laiemat tausta oma tegevusele.

Treenimisoskuste õpitoad olid kõigile, kes loomi treenivad ning oma teadmisi ja oskusi täiendada tahavad. Vestlussari Koertest kultuuripealinnas oli mõeldud laiemale üldsusele, et arutleda koerte ja inimeste heaolu teemadel.
Treenimisoskuste õpitubades keskendusime niisiis inimeste praktilistele suhtlusoskustele, olukordades, kus nad loomadele midagi õpetada soovivad. Vestlussarja käigus soovisime aga tõstatada teemasid, mis on kas koerainimeste või laiema üldsuse jaoks kirgi kütnud. Soovisime, et oleks koht, kus ei peeta loengut, vaid toimub juhitud vestlus, kus ka osalejatel on võimalus küsida ning sõna sekka öelda.

Miks?

Koerad on inimeste kõrval elanud paarkümmend tuhat aastat. Meie pika kooseksisteerimise vältel on koertesse suhtutud väga erinevalt. Vastavalt olude muutumisele ning teadmiste-uskumuste muutumisele muutub ka meie suhtumine koertesse. Viimase saja aasta jooksul on meie eluolu muutunud kiirelt ja dramaatiliselt. Linnad muutuvad üha tihedamaks, inimeste elud järjest kiiremaks, nõudmised koerte suhtes järjest kõrgemaks ja inimese side loodusega väheneb.

Kuidas säilitada ja omandada sellistes oludes teadmised ja oskused, mis aitavad meil koos ellu jääda ning elu nautida?

Treenimisoskuste õpitoad

Treenimisoskuste õpitubade sari (TÕT) oli koeraomanikele ja loomaprofessionaalidele – kõigile, kellel on tarvis looma käitumist mõjutada või muuta ning kes on valmis treenimist õppima ilma looma osaluseta.

Osalejad said omandada nii teadmisi kui oskusi kõige baasilisemate põhjalikumaid teadmisi loomatreenimisest ja lihvida oma treenimisoskusi ilma koerte osaluseta. Osalejad tegid oma õpitoas kogetule ja uutest teadmistest lähtuvalt avastusi, mis muudavad täiesti kindlalt nende suhet oma koertega.

Üheks tõdemuseks, mis pea igas õpitoas vähemalt korra kõlas, oli “Ma olen oma koerast nii ebaõiglaselt palju oodanud! Ja mu enda treeninguks vajaliku töö hulka olen kõvasti alahinnanud.” Jah, nii see sageli on. Ja meil on väga hea meel, et see tõdemus ei tule mitte ainult mõttetööst lähtuvalt, vaid neil inimestel on kogemus sellest, mida tähendab planeerimata ja segaselt läbiviidud treening ning millinenäeb välja ja kui nauditav võib olla hästi elluviidud treening. Kui sa oled midagi sellist kogenud, siis sa enam tagasi ei vaata ja püüad edasi nii endale kui koerale sarnaseid kogemusi tekitada!

Parim koolitus inimesele, keda huvitab võimalikult hea elu koos koeraga. Lea ja Kristina on suurepärane koolitajate tandem. Nende aastatepikkune kogemus eri tüüpi klientidega (ja eri liiki loomadega), valmisolek pidevalt olla kursis uuemate tõenduspõhiste lähenemistega ning sujuv koostöö teeb töötaod õppija jaoks väärtuslikuks.
Toreda boonusena saab midagi uut teada ka enda kohta pannes end proovile huvitavates treeningolukordades. See võimaldab õpitut rakendada ja mõtestada ka muudes kontekstides peale koerte treenimise.

-Mariliis

Uus Treenimisoskuste õpitubade sari juba 2025 aastal!

Vestlussari – vajadus loomapidamiskultuuri üle laiemalt arutleda

Olnuks patt jätta arutelu koerakultuurist Euroopa kultuuripealinna programmist kõrvale! Meil õigupoolest polegi sellist head kohta/ platvormi, kus olulisi mõtteid koerapidamisest, kultuurist ning maailma ja ühiskonna arengutest rääkida.

Külalised ja käsitletud teemad

Vestlussarjas käsitlesime neid teemasid, mida kas meie õpilased on tõstatanud või mis on meediast läbi käinud kui tõsist diskussiooni nõudvad küsimused. Üksindusega seotud probleemsetest käitumistest käis meil rääkimas vet. dr Tuuli Vaino, koerakultuuri arengust Eestis käis rääkimas pikaajaline loomaarst dr Tiina Toomet. Koerte erineva taseme vajadustest rääkis Edinburghi ülikoolis veterinaarset käitumisteadust tudeeriv Lea Tummeleht. Koerte valust ja tervisest rääkis vet. dr Piret Savvi. Inimeste vaimsest heaolust ning koerapidamisega seonduvatest pingetest rääkisime kliinilise psühholoogi ja teadlase Kariina Laasiga. Ja viimaks käis meil külas Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu kõneisik Maarja Tali, kellega rääkisime koerasõbralikkusest või koeraomaniku sõbralikkusest, koerte erinevatesse kohtadesse kaasavõtmisest ja sellest, miks on tarvis, et tööle kaasavõetav koer oleks läbinud EATKÜ hindamise.

Ääretult meeldivas õhkkonnas, suurepäraste lektoriritega veedetud aeg. Täiesti uued teadmised teraapiakoertest. Ma polnud varem osalenud taolistes vestlusringides. Minu meelest täiesti teemad, mida võiks kajastada televisioonis harimise eesmärgil. Nagu “Ööülikool” näiteks.

-Kadri

Miks?

Me kanname kaasas oma minevikust saadud tõekspidamisi ja norme. Mis on normaalne sõltub sellest, mida sa enda ümber oled näinud ja igapäevaselt näed. Ja ometi ei pruugi “normaalne” olla kaasaja teadmisi arvestades üldsegi enam normaalne. Aga selleks, et märgata nö normaalses ebanormaalset, tuleb oma tõekspidamisi asetada valguse kätte ning neid lähemalt uurida. 

Eestis on puudu platvorm kus saaks konstruktiivselt ja mitmetahuliselt arutleda loomade, nende heaolu ning meie hoiakute üle loomadesse ja loomapidamisse. 

Pole kohta, kus võiks kokku saada erinevate tõekspidamistega inimesed, kes oleksid konstruktiivselt ja üksteist lugupidavalt valmis erinevaid arvamusi ära kuulama ja oma arvamust avaldama. Aga maailm on väga mitmekesine paik, kus tänu sotsiaalmeediale elab igaüks meist järjest rohkem omas mullis. Need vestlusringid olid osalt selleks, et saaksime kokku ja päriselt arutada oluliste teemade üle. 

Vestlused toimusidki ainult reaalajas ning me ei lindistanud neid, sest soovisime justnimelt osalemist, mitte hiljem passiivselt info tarbimist (milleks on palju võimalusi).

Loodame vestlusringe korraldada ka järgnevatel aastatel. Kas näost näkku või veebi vahendusel, eks see selgub omal ajal.