Artiklid

Kuidas mõjutavad valitsuse piirangud huvitegevusele Hea Koera koolitusi?

18. veebruaril teatas Vabariigi Valitsus, et alates 22. veebruarist on kaheks nädalaks peatatud täiskasvanute huvitegevus siseruumides. Mis juhtub peale 2 nädala möödumist, seda me veel ei tea.

Kuidas see koolitusi mõjutab ?

Märtsi algusest alustavad koolitusgrupid

Alates 1. märtsist alustavad uued koolitusgrupid Kutsikate eelkooli ja Kodukoera põhikoolituse 1. mooduliga Zoomi vahendusel. Distantsõppe perioodiks saad ligipääsu kursuse veebimaterjalidele ja võimaluse saada oma kodustele töödele, mida videotena jagad, minu tagasisidet vähemalt sama põhjalikult kui tunniski saaksid.

NB! Kursusele registreerudes saad valida ka ligipääsu veebimaterjalidele. Valides selle võimaluse, jääb sulle suurem tugi veebikursuse näol kolmeks kuuks. See võimaldab sul nii kursuse ajal kui kursuse lõppedes süveneda. Õppida kursuse videomaterjalist, kommentaaridest neile videotest, samuti samal kaasõppijate videotest ja tagasisidest nende tööle.

Miks on tasu eest omandatav ligipääs veebikursusele saadav 3 kuu vältel?

Teatavasti aitavad piirid meil end kokku võtta ja tegutseda sihipäraselt. Võta seda ajalist piirangut kui müksamist oma koeraga tegelemise ja koolitusmaterjali omandamise suunas. Kui oled võtnud koera, siis selle noore loomaga on vaja koos õppida ning teda õpetada. See on ajalise tundlikkusega ülesanne.
Kutsikate eelkooli ja Kodukoera põhikoolituse materjal sisaldab esmaseid teadmisi ja oskusi sulle, et saaksid oma koerale pakkuda head elu. Pole mõistlik treenimist edasi lükata selleks ajaks, kui kiired ajad on läbi, miski on tehtud, läbitud, lõpetatud, kui aega on rohkem. Aega pole kunagi rohkem. Koera võtmisega võtsid vastutuse. See ajaline piirang aitab sul kindlaks jääda oma otsusele koeraga aega veeta ja teda õptada.

Juba käimasolevad koolitused

Koolitused toimuvad vastavalt varasemale plaanile. Kui sul on koolituskursus pooleli ning siseruumis koolitus, siis toimuvad kohtumised tavapärastel aegadel Zoomi kohtumistena.

Selleks, et Zoomi kohtumine oleks tõhus, on vaja, et tutvuksid iseseisvalt kursuse koolitusmaterjalidega – nii nõudmistega, millega oleme juba varem tööd teinud kui sellega, mis järgmiseks plaanis.

Jagan sulle distantsõppe ajaks veebikursusele ligipääsu, et saaksid juhiseid ja videoid näha ning postitada oma treeningvideote linke ning saada minu tagasisidet.

Jalutame KOOS – KPK3 grupis on hetkel jäänud ainult õuetunnid. Need toimuvad. Jalutan iga osalejaga eraldi ja teised osalejad on minimaalselt 5-10 m peal. See olukord ei erine tavalisest koeraga tänaval jalutamisest. Palun mask ette ka õues!

Kui koer kaitseb toitu

Koertele on omane endale hoida asju, mida nad hindavad ning kardavad kaotada. Söök on eluks hädavajalik, ja seega väga väärtuslik ressurss. Pole sööki, pole elu. Kuidas erinevad koerad reageerivad inimesele, kes toidule ligineb või proovib seda enda valdusse saada, võib erineda. Sellegipoolest on toidu kaitsmine normaalne koera käitumine.

Toidu kaitsmine on koerte adaptiivne käitumine, mis ilmneb olukordades, kus koer tajub ohtu elutähtsale ressursile. Ühes USAs 2012 aastal tehtud esialgses uuringus valiti osalema 96 varjupaigakoera, kes oma toitu inimese eest kaitsesid. Nende 96 koera käitumist hinnati uuesti 3 päeva, 3 nädala ja 3 kuu möödumisel peale uude koju jõudmist. Selgus see, et vaid üksikud vajupaigas toitu kaitsnud koertest kaitsesid seda ka kodudes.1

Miks koerad kaitsevad toitu?

Varased kodustunud koerad toitusid jääkidest. Nende ellujäämine sõltus sellest, kui palju toitu nad suutsid leida ja enda valdusesse saada. Võistlust ressursside pärast mõjutasid geneetika, isiklik ajalugu ja see, kui palju toitu oli saadaval.

Koerte vajadused võivad vahel omavahel vastuollu minna. Selline konfliktis koer hakkab proovima uusi lahendusi ning kui mõni neist annab talle soovitud tulemuse, siis on tõenäoline, et see käitumine kordub ka tulevikus.2

Koera heaolu seisukohast on väga oluline, et me ei paneks koeri valima kahe talle olulise väärtuse vahel.

Etoloogide üldine seisukoht agressiooni kohta on järgmine: agressiooni peamine eesmärk on jagada piiratud, kuid olulisi ressursse grupiliikmete vahel. Kui kättesaadavate ressursside hulk väheneb, siis tõuseb huntide grupis agressiivse käitumise juhtumite arv. Sarnaselt on gruppides elavatel koertel söögi juures registreeritud enam agressiivset käitumist. Agressiivne käitumine koertel täidab eelkõige informatiivset ülesannet. 3

Ritualiseeritud valvamiskäitumised on koertel püsinud hoolimata nende kodustamisest. Koertel on välja kujunenud erinevad ritualiseeritud kaitsmisviisid – nad võivad mokki tõsta, jõllitada teravalt silma, nende keha võib kangestuda, nad võivad teha erinevaid häälitsusi ning isegi hammustada, kui neile lähenetakse. Peale söögi võivad koerad valvata veel oma järglasi, paarilist, magamiskohta, lemmikkohtade ja inimeste lähedust. Valvamiskäitumine on rituaalne ning see pole mõeldud kahjustamiseks, ent see võib panna ohtu inimese, kes ei arvesta koera kehakeelega ning ei vasta sellele adekvaatselt. 1

Koerte käitumine on agressiivsem, kui ressursid on piiratud.

Kas ainult koerad?

Kujutle, kui lähed restorani ning sulle tuuakse toit ette, ent iga hetk võib tulla kelner ja söögi su eest jälle minema viia. Tekitab kerget ärevust, eks? Ja kui sa ikka väga näljane oled või toit sulle väga maitseb, siis võib ka tekkida tunne, et tahaks talle halvasti öelda. Või äsada. Kui sul on seda sööki vaja, et elus püsida, siis viisakuste vahetamise faas võib jääda õige lühikeseks.

Mina mäletan nõukaaja lõpu puuduste aega. Kuigi olin laps ja ei pidanud ise muretsema oma ellujäämise pärast, mäletan seda, kuidas inimesed krabasid lettidelt, trügisid küünarnukkidega, pilk ainult sellel juustukeral või lihatükil, mis (sõna otseses mõttes) võiski tagada ellujäämise. Lapsele oli see oli hirmutav. Ajad olid aga sellised, et midagi polnud saada ja süüa oli ikka vaja. Ressursside puudus muudab ka inimesed agressiivsemaks.

Mälu värskendamiseks või enese kohaliku ajaloo ja inimsoo käitumise eripäradega kurssi viimiseks lisan artikli lõppu viite nõukaaja defitsiidi kohta.4

Toidukausiharjutus kutsikakoolis- milleks?

Igas Kutsikate eelkooli grupis (2-4-kuustele kutsikatele) teeme harjutust, kus paneme kaussi toitu ja siis juurde ja juurde ja juurde ja juurde. Enne, kui toit otsa lõppeb, tuleb toitu juurde. Oma vanuse ja negatiivsete kogemuste puudumise tõttu sobib selline harjutus enamikule 2-4-kuustele kutsikatele. (NB! Ära proovi seda teha vanema koeraga, kes valvab toitu! See teeb ilmselt asja hullemaks. Loe edasi!)

Kui küsida inimestelt, mida me teeme ja milleks, siis sageli tuleb vastuseks midagi sellist “Selleks, et ta teaks, et kätt ei tohi hammustada.”

Ei. Me ei tee seda harjutust selleks, et ta teaks, et ei tohi hammustada. Me teeme seda harjutust selleks, et koer ei tunneks vajadust hammustada, sest ta on õppinud usaldama ja see inimene on oma käitumisega pälvinud koera usalduse.

Kuigi meie vaatepunktist on tulemus ju sama – koer ei hammusta kätt – on koera seisukohast vahe valgusaastate pikkune. Ühel juhul tekitame teadmise, et iga hetk võib keegi midagi ära võtta ja sa pead leppima. Teisel juhul tekitame teadmise, et kui inimene tuleb, on hea, sest ta pillab palakesi kausi sisse. Ja kui see inimene soovib kausi üles võtta, siis on see suurepärane, sest inimene paneb kaussi tavaliselt midagi ülihead ja annab koerale. Just seepärast tasub koeral lubada inimest kausi juurde.

Mida tehti mainitud uuringus, et toidu valvamist vähendada?

Kõne all olevas uuringus lisati koerad kohe nö “toiduprogrammi”, mis tähendas järgmist:

  • toit oli pidevalt saadaval,
  • osa koera päevasest toiduportsust said nad söögimänguasjast või nuputamist nõudva tegevuse kaudu
  • välditi igasugust erutust söötmise ajal
  • vihjati koer istuma enne toidukausi põrandale panemist.

Adopteerijatel soovitati vältida igasugust konflikti koera söögiajal (nt panna oma käsi korduvalt söögikaussi või võttes kaussi koeralt ära). Oluline oli, et koer saaks süüa ilma igasuguse häirimiseta. Ainus kokkupuude inimesega söögi ajal oli selgepiiriline ja positiivset assotsiatsiooni loov. Kui inimene möödus toidukausist, siis pillas ta sinna kõrge väärtusega maiuseid.

Ohtlikud soovitused

Kahjuks ringlevad Eestis tänase päevani soovitused näidata koerale, kes on peremees, mitte lasta koeral endale pähe istuda, mitte mingil juhul taganeda, kui koer uriseb jne. Selle juurde kuuluvad sageli sellised teaduslikult täiesti ebapädevad ja terve mõistusega raskestimõistetavad soovitused nagu “tee, nagu sööksid koera kausist esimesena, sest ta peab teadma, et tema on karja alam liige” või ka “kehtesta ennast, vajadusel füüsiliselt koerale koht kätte näidates”.

Koer on koer. Kui mina võtan endale koju elama teisest liigist elusolendi, siis pean mina õppima ennast talle arusaadavaks tegema ilma valu ja kannatust põhjustamata. Me ei võta ju koeri koju selleks, et neid kolkida ja maha tampida! Me võtame need intelligentsed ja tundlikud loomad selleks, et nende seltskonda, isiksust ja nutikust nautida!

Kui koerale läheneda suhtumisega “ära lase pähe istuda”, siis saadab inimest pidev mure selle pärast, kui palju on tal veel edumaad jäänud ja kas koer on juba “pähe istumas” või mitte. Selle pideva mure taustal hakatakse rumalalt käituma. Vägivallatsetakse vaimselt ja füüsiliselt, et oma edumaad säilitada ja “näidata koht kätte”. Selline käitumine rikub nii inimese-koera suhte kui koera psüühika.

Sa ei saagi teada, milline isiksus su koer on, sest ta ei julge näidata, mis talle meeldib ja mis mitte. Millised olukorrad talle raskusi valmistavad, millega on rohkem tegelda vaja, et ta koguks usaldust elu ja ümbruse suhtes.

Loomakaitseseaduse järgi on loomadele valu ja kannatuste põhjustamine keelatud. Millegipärast on see paljude kasvatajate ja koolitajate jaoks vaieldav punkt. Talupojatarkus on sageli see lipp, mida sel puhul kõrgel lehvitatakse, aga haridus – teaduslikul teel leitud tõsiasjad on pisendatud eluvõõraks nähtuseks, kuna nende teadmiste rakendamise oskused neil inimestel puuduvad.

Eetiline küsimus

Eetika tegeleb küsimustega Mis on õige? Mis on hea? Võttes oma koju teisest liigist looma, on endalt nende eetiliste küsimuste küsimine vältimatu! Millist elu ma tahan oma armsale koerale pakkuda? Millist elu tahan oma koeraga elada? Mida peaksin mina ja mu koer oskama, et ka ühiskonnaliikmete jaoks oleks minu valik (nii) õige ja hea (kui võimalik)?

Eks koeraga suhtlemise viis sõltub ka inimese tundlikkusest ja empaatiavõimest, aga eelkõige on küsimus eetilistes põhimõtetes. Milliseid meetmeid olen valmis kasutama selleks, et soovitud tulemuseni jõuda? Kas need on minu õppijat (koera) toetavad?

Ka siis, kui mõnes koolitusgrupis osaled, tasub teha inventuuri treeningprotokollides. Esmalt tasub vaadata iga üksikut harjutust: kas koerale õpetatakse soovitud käitumist (käitumise tugevamaks muutmine, kinnistamine) või surutakse alla soovimatut (keskendutakse sellele, mida ei taheta, karistatakse soovimatut käitumist)? Positiivne kinnistamine asenduskäitumiste õpetamiseks on kaugelt kõige tõhusam soovimatute käitumiste vähendamiseks.

Haridus on oluline! Igal koerainimesel peaks tekkima arusaamine koerast sellisena nagu ta on (liigilised, tõulised eeldused) ja huvi selle vastu, kuidas selle konkreetse koeraga koos hästi elada saab, arvestades mõlema vajadusi.


Ajend selle artikli kirjutamiseks…

…5-kuune retriiverikutsikas, kes kaitses oma toitu. Kui inimene sööva kutsika lähedale tuli, siis kutsikas läks silmnähtavalt pingesse, kõõritas silmanurgast inimest ja kui käsi koerale või kausile lähenes, siis hakkas kutsikas lõrisema, söömise tempo kasvas umbes topeltkiiruseks. Inimene proovis õpetuste järgi teha ning võttis kutsikal turjast kinni ja eemaldas söögikausi. Turjast võtmise peale üritas kutsikas inimest rünnata. Inimene oli abi otsinud kasvatajaga rääkides ning internetist uurides. Kõige enam jäi meelde kasvataja soovitus: ära lase tal pähe istuda. Näita talle, et sinuga nii ei või! Võta toit eest ära, hoia kutsikat söögita 24h (!?!?). Kui vaja, kehtesta end füüsiliselt Jne.

2 nädalat peale 2-tunnist individuaaltundi, kus söötsime kutsikat käest ja arutasime läbi, kuidas söögisituatsiooni korraldada, andis kutsikaomanik tagasisidet:

Peale Sinu käiku on meie elu muutunud rahulikumaks ja mõnusamaks!
Aitäh, et meile appi tulid!

Koerad väärivad seda, et õpiksime, areneksime ning aitaksime neil elada parimat võimalikku elu! Elu ilma hirmu ja valuta.
Elu turvaliste õppimisvõimalustega ja heade kompanjonidega turvalises keskkonnas .

Viited

1 Mohan-Gibbons, Heather, Weiss, Emily, Slater, Margret, Preliminary Investigation of Food Guarding Behavior in Shelter Dogs in the United States. avaldatud 2. sept 2012 Animals (Basel)

2 McGreevy, Paul, AA Modern Dog’s Life. How to Do the Best for Your Dog. The Expereiment, LLC, New York, 2010, lk. 229

3 Miklosi, Adam, Dog Behaviour, Evolution and Cognition. Oxford University Press, New York 2009, lk. 171

4 Nõukaaja defitsiidist loe siit.

Ussitõrje. Miks? Kuna? Kuidas?

Ussid ja koerad

Ussirohtu tuleb täiskasvanud koerale anda reeglina iga 3 kuu tagant. Kui väljaheites on usse, kas siis ussirohu andmise tagajärel või muul ajal, siis tuleb peale esimest tõrjumist teha 10-14 päeva hiljem veel teinegi tõrje, sest soolestikus on ussid erinevas arengustaadiumis. Siseparasiitide mõju organismile jätan selles artiklis kõrvale. Räägin rohkem praktilisest poolest.

Ma olen koera pidanud alates 2003 aastast, aga esimest korda elus nägin junnihunnikul vingerdavat ussi alles sel kevadel. Õnneks mitte minu enda koera hunnikus. See oli päris võigas. Eks ta sõltu sellest, kui sageli sa selliste tegelastega kokku puutud… Kahjuks polnud mul kaamerat sel hetkel käepärast, et seda vaatepilti sinuga jagada saaksin.

Nüüd, sügisel, nägin sama koera hunnikus uuesti ussi. Küsisin peremehelt, millal viimati ussirohtu andis? Vastuseks sain – kevadel, siis kui see eelmine uss oli…

Parasiiditõrje osas paistab valitsevat mõningane teadmatus. Õnneks on teadmatust teadmisega asendada võrdlemisi lihtne.

Miks see üldse tähtis on?

Ussid ja inimesed

Oma lemmikloomadelt (kassid-koerad) võime saada kingiks nii paelussi kui ümarusse.

Solkmemunad on pinnases väga laialt levinud ning kanduvad pesemata kätelt, aedviljadelt või saastunud veega inimese seedetrakti. Kuigi solge inimese soolestikus paljuneda ei suuda, liigub ta kehas ringi ning võib tekitada erinevaid raskeid tüsistusi. 

Peensooles kooruvad munadest vastsed, mis läbi sooleseina veresoontesse tungivad. Verevooluga liiguvad nad läbi südame kopsudesse, kus nad edasi arenevad. Mõne aja pärast liiguvad larvid mööda hingamisteid neelu ja sealt edasi uuesti seedetrakti. Peensooles arenevad nad täiskasvanud isenditeks. Solkme areng munast täiskasvanud vormiks kestab umbes 2 kuud. Meie kehas võib üks solge elada aga 6-12 kuud.

“Vaevused sõltuvad solkmete arengufaasist, nn gripisarnane nakkus, kauakestev köha, kõhuvaevused, harva soolesulgus, sapiteede-, kõhunäärme- ja ussripikupõletik. Nahal võivad avalduda allergilised reaktsioonid. Lastel võib esineda isu halvenemist ja alatoitumust.

Üksikjuhtudel väljub täiskasvanud isend kehast suu või pärasoole kaudu, seda tavaliselt une ajal.”

Madis Veskimägi

Kuidas vältida nakatumist?

Korista!

Selleks, et nakatumisriski miinimumini viia, tuleks koera väljaheited koristada koheselt.

Eramajades elavad inimesed ei kipu seda tegema, sest lihtne on lasta koeral õues omapäi olla ning tüütu on koeral järel käia ning junne kokku korjata. Olen käinud aedades, kus on raske astuda normaalpikkusega samme, sest igal sammul on näha jääke koera tekitatud ja koristamata hunnikutest. Enamasti nii hull asi pole. Ruumi on rohkem ja junne koristatakse aeg-ajalt. Aga hiljem korjatakse sealtsamast maast õunu ja pistetakse “oma aia puhtad-pritsimata” õunad kohe kiirelt suhu… Ja parasiidid on kohastunud ellu jääma ja edasi kanduma. Nad on selles väga head.

Linnas jalutuskäigul võime ka erinevaid põhjendusi kuulda, miks mitte korjata – plastireostus, prügikastide puudus jms. Tasub aga meeles pidada, et linnas elab palju koeri võrdlemisi väikesel maa-alal, mille tõttu koerte põhjustatav reostus on keskmisest suurem.

Täiskasvanud ümaruss muneb päevas umbes 200 000 muna, mis 2 nädala pärast muutuvad nakkusvõimeliseks ja jäävad koera väljaheites oma uut ohvrit ootama. Värskes väljaheites ei ole munad veel nakatamisvõimelised. Seetõttu ei ole oma koera järelt koristamine ainult eetiline probleem.

Koerte väljaheited meie aedades ja parkides ohustavad mitte ainult teisi lemmikloomi, vaid ka inimesi. Eriti suures ohus on väikesed lapsed, sest lapsed liiguvad ja mängivad palju käpukil maas olles.

Täiskasvanud inimeste nakatumine lemmiklooma parasiitidega toimub näiteks pesemata kätega süües, kui parasiidi imetillukesed munad satuvad suu kaudu organismi. Lemmiklooma siseparasiidid ohustavad eriti väikelapsi

Südameapteek

Tõrju!

  1. Ussitõrjet tuleb teha kutsikale iga kuu kuni 6-kuuseks saamiseni.
  2. Ussitõrjet tuleb teha täiskasvanud koerale iga 3 kuu tagant.
  3. Kui väljaheites on ussid, siis tuleb tõrjet teha korduvalt, sest esimene kord hävitab ussirohi need ussid, kes on sooltes juba täiskasvanud. Usside paljunemistsükkel on aga üsna tihe. Neile, kes alles ussiks arenemata (suikvel algvormidena), ussirohi ei mõju.
    Seetõttu tuleb tõrjet usside märkamise järel teha korduvalt. Vähemalt 2 korda kui mitte rohkem. Tulemuseks peab olema ussivaba väljaheitehunnik.
  4. Tiinele koerale on oluline manustada ussirohtu regulaarselt. Konsulteeri oma veterinaariga, mida, kui sageli ja kui palju!
  5. Kontrolli regulaarselt oma koera väljaheiteid! Tõesti, väljaheitehunnikuid tuleb aeg-ajalt hoolikalt uurida, sest muidu sa ju ei tea, mis seisus su koera tervis on.

Pese ja puhasta!

Vanasti oli kätepesu õuest tuppa tulles ja enne sööki normaalne. Vahepeal on see “komme” kuidagi unarusse jäänud. Ülaltoodud teadmiste valguses (ja koroonaviiruse levides) on kätepesu seebi ja voolava vee all tõusnud jälle au sisse.

Ka marju, õunu ja teisi aedvilju tuleks enne söömist pesta.

Väldi kärbeste, tolmu ja näriliste sattumist söögile.

Lisaks kätele pese pesu, linu, tualettruume regulaarselt.

Kuidas anda koerale ussitõrjet?

Esiteks, kaalu oma koera! Mine kliinikusse ja meelita või vihja koer kaalule. Nii saad teada, milline on õige annus sinu koera jaoks just praegu. (Kaal muutub ajas! Ilmselt oled seda endagi puhul aeg-ajalt tähele pannud 😉

Osta koerale kindlasti koertele mõeldud ussirohtu ning uuri, milliste usside vastu see aitab. Kõik ussirohud ei tõrju kõiki usse. Tänapäeval on olemas ka maitsestatud tabletid, mida on koerale kerge manustada.

Kui koer rõõmuga maitsestatud tableti vastu võtab ja ära sööb, siis polegi muud vaja teha, kui vihjata koer mõnd toredat käitumist sooritama ja siis anda talle preemiaks maksamaitseline tablett. 🙂

Kui aga maitse nii hea pole, pead veidi rohkem eeltööd tegema. Võta maitsestamata määrdejuust või veidi pasteeti ning peida tablett pasteedist või määrdejuustust tehtud kuulikese sisse ära. Tee korraga valmis kuulikesed kõigi tablettidega, et saaksid teha lühikese trennisessiooni.

Ole ise rõõmus ja rahulik, räägi koeraga, ole ise elevil uue ja hea maiuse üle. Anna maiust pigem ülevalt, nii et koera pea on kuklas. Tekita huvi pallikese vastu ning lase sooritada mõni kiiret liikumist nõudev harjutus (nt keeruta ümber oma telje). Kiida ja anna koerale maius enne, kui tal hoog raugeda jõuab. Nii ei mõtle ta nii palju sellele, mida saab, vaid on tegutsemise režiimis ja rohi läheb alla tõenäolisemalt.

Ma eelistan alati koera vabatahtlikku koostööd kõigi ravi- ja hooldusprotseduuride juures, sest valikuvabadus suurendab oluliselt koera heaolu.

Kui oled rohkem huvitatud vabatahtlikust koostööst hooldus- ja meditsiiniprotseduuridel, siis 13. oktoobril algab vastav koolitus neile, kel läbitud Kodukoera põhikoolituse 1. ja 2. moodul. Registreeru siin.

Ja veel…

Mis on sinu jaoks regulaarse ussirohu andmisel suurimaks takistuseks? On selleks koera vastumeelsus rohu võtmisel? Või läheb ikka ja jälle meelest, millal viimati rohtu andsid? Või on probleemiks hoopis keskkonnaargument – kuidas ravimid mõjutavad keskkonda?

Jaga oma mõtteid meiega kommentaarides!


Kasutatud allikad:

Oluline verstapost

Meistrid-sellid-õpipoisid

Mind on alati võlunud meistrite-sellide-õpipoiste süsteem. Selline lähenemine aitab vähemkogenud huvilisel süveneda enam, kui tavapärane konveiermeetodil töötav kool ja tempot veelgi kiirendavad lühikursused, millest osade puhul võid tunnistuse saada paljalt osalustasu tasumise eest.

Loomulikult on meistri õpipoisiks olemine piirav. Kui sa valid ühe tee, siis ei saa sa samal ajal teise tee peal olla. Oma elus olen kogenud, et kui ma proovin õppida paljudelt erinevatelt liidritelt korraga, siis lõpuks jään tühjade pihkudega.

Läbitunnetatud tarkus

Mul on vaja saada aru ja läbi tunnetada, kas mina saan seda kasutada. On see minu jaoks õige? Mul on kombeks leida erinevatelt aladelt inimesed ja jääda neile truuks. Mul on 3 “oma” joogaõpetajat, keda ikka ja jälle Youtube’s või mujal külastan. Kui on haiguse ajal vaja kergemat liigutamist, siis tean, kelle poole pöörduda. Kui on vaja oma meelega tegelda, siis valin teise. Ja kui soovin taastavaid ja tugevdavaid harjutusi lisaks joogaasenditele, siis valin kolmanda. Mul on ka “oma” biomehhaanik, kes on mul aidanud aru saada, kuidas keha kui masinavärk töötab ning kuidas meie istuv eluviis sellele mõjub. Mul on omad lemmikkokad, kelle poole jälle ja jälle tagasi pöördun, et leida inspiratsiooni või konkreetseid retsepte. Neid elualasid on muidugi veel. Ja ma arvan, et on oluline teada, kellelt mis puhul abi otsida.

Mull?

Ma ei ürita sellega end oma väiksesse mulli sulgeda. Pigem on see minu viis õppida, süveneda millessegi tõesti põhjalikult, saada sellest, mida vajan, süvitsi aru (või omandada oskused) ning siis hakata kõrvalt otsima juurde ning sünteesima uusi teadmisi-oskusi sellega, mida juba tean. Ja loomulikult on alati ruumi uutele inimestele, kui nad tulevad soovituste või, veidi harvem, juhuse kaudu.

Kay Laurence’i õpilane

TAKL 3-aastase kursuse lõputöö kirjutamise ajal avastasin, et täpselt 10 aastat tagasi võtsin ma ette oma elu esimese reisi üksinda Inglismaa maapiirkonda, et külastada Kay Laurence’i seminari What’s New in Dog Training?

5 aastat varem olin osalenud Gerard O’Shea koolitusel, kus viimane jagas paljundusi Kay Laurence’i artiklist erinevate treenimisstrateegiate kohta. Lugesin need paljundused kapsaks, et leida artiklist ikka ja jälle uusi nüansse, mida ma varem, vähema teadmiste pagasiga ei olnud osanud tähele panna. Unistasin sellest, et võiksin artikli autorilt rohkem õppida, sest nii selget mõtlemist ja sõnastamist treeningu valdkonnas polnud ma seni näinud.

15 aastat hiljem olen Kay Laurence’i poolt tunnustatud koolitaja. Vaata ette, mida soovid, need võivad täide minna!

TAKL kursus algas juulis 2017 ning juba esimesel tunnil tekkis tunne, et apppiii, see on sama mahukas kui teadustöö! Käesoleva suve hakul kogusin kokku oma 3 aasta töö ning kirjutasin 285 lehekülje pikkuse töö arvukate viidetega videotele. Viited juurde (katsetulemused, märkmete pidamine, sõnastikud jms) ja kokku tuli ligi 400 lehekülge.

Lemmikteema – eetika

Minu kõrgharidus tuleb Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Eetilised teemad, inimese positsioon siin maailmas on mulle alati lähedased olnud, kuigi ma ei pea end just suureks filosoofiks. Ma olen pigem praktik. Mulle meeldib mõelda ja vaadata, kuidas inimesed suhtuvad asjadesse. Mulle meeldib vaadata väljaütlemiste taha, mis mõtted seal on? Millised tõekspidamised? Kuidas need tõekspidamised mõjutavad meie (ja meie koerte) igapäevaelu.

Kay saadetud tagasisidest paistis, et see osa kõnetas ka teda. Nii tegigi ta mulle ettepaneku, et kirjutaksin artikli sellest, mis on “koeratreenerite” ülesanne, kuidas me võiksime õpetada koerainimesi, et nad tõesti oskaksid oma koertele parimat võimalikku elu pakkuda. (Koeratreener on jutumärkides seepärast, et koeratreenrid ju enamasti siiski õpetavad inimesi oma koeri treenima.)

Tegin uurimistööga algust. Artikli avaldan ka siinsamas blogis. Tõotab tulla põnev töö, sest juba koerakoolituste kodulehtedel käies jäi silma nii mõndagi mõtlemapanevat. Püsi lainel!

Anna teada, mida arvad!

Kui see artikkel kõnetas Sind, siis kirjuta kommentaaridesse, mida Sina õppimisvõimaluste valiku puhul oluliseks pead? Kuidas Sina õppida armastad?

Kuidas ära hoida ja ära tunda maokeerdu?

Hiljuti kohtusin ühe endise õpilasega, kes rääkis oma elust ameerika akita (55kg) ja siberi huskyga (30). Viimane oli just õppinud end üle selja rullima.


Rullimine on üks armastatud trikke, mida koerasõbrad oma neljajaglsetele õpetavad. See algab lamamisest, sealt veereb koer külili, üle selja, teisele küljele ja siis jälle lamama. Ja see näeb efektne välja sõltumata koera suurusest. Ometi on sellel trikil selline risk, mille pärast näiteks loomaarstid ei pööra koera kunagi üle selja teisele küljele – see võib koera mao nö sõlme keerata.

Mis on maokeerd?

Kujutle, et koera magu on nagu paun kahe paela otsas (söögitoru ja kaksteistsõrmiksool). Kui makku satub sööki ja seal tekivad gaasid, siis magu paisub. Mao laienemine tähendab seda, et mao sisu ei saa edasi liikuda, sest mao paisumine on viinud selle alumise otsa sellisesse asendisse, mis takistab toidu ja gaaside edasi liikumist. Kui magu paisub (gaasid, toit, vedelik) ja ka pikiteljel tiiru peale teeb, on paun kinni – midagi ei liigu sisse ega välja. Seedimisprotsess toimub aga edasi. Rõhk maos kasvab.

Kui tahad näha

Kuidas see välja näeb?

Gaaside tõttu, mis maost välja ei saa,

  • läheb koera kõht punni (kõht muutub suureks ja kõvaks). (Kui kõht pole punnis ja kõva, ent näed teisi sümptomeid, siis see ei tähenda, et poleks maokeerdu!)
  • öögib, proovib oksendada ja/või häda teha, ent edutult
  • tunneb ebamugavust, rahutust. Need on varased märgid. Hiljem võib koer muutuda ka apaatseks.
  • ilastamine on suurenenud
  • koer seisab esijalad harkis ja kael ette sirutatud. See asend aitab tal veidi paremini hingata. Magu rõhub kopsudele ning ta proovib instinktiivselt tekitada kopsu rohkem ruumi õhu jaoks viies küünarnukke kehast eemale.
  • hingamine on kiire, raske, pinnapealne.
  • kiire pulss.
  • kahvatud igemed
  • kokkukukkumine

Kui 1-3 tundi peale sööki näed neid sümptomeid, siis jäta kõik muu pooleli ja KIIRUSTA kliinikusse, sest koera päästmiseks on aega väga napilt!

Miks see eluohtlik seisund on? Sa ei näe koerale peale vaadates neid olulisi protsesse, mis muudavad selle seisundi eluohtlikuks. Sa ei näe, kuidas paisunud magu rõhub teistele siseelunditele ning olulistele veresoontele. Verevarustus saab häiritud, mis võib viia erinevate organite kudede kärbumiseni. Samuti langeb koera vererõhk tänu sellele, et paisunud magu surub olulistele veenidele ning veri ei jõua südamesse tagasi. Paisumine võib põhjustada maorebendit, mis omakorda võimaldab maosisul kõhuõõnde pääseda.

Lühidalt: maokeerd on väga tõsine seisund, mis vajab KOHEST arsti poole pöördumist. Muidu koer sureb 100% kindlusega.

Kes on riskigrupis?

Maokeeru tekkepõhjuseid päris täpselt ei teata, ent on teada, kellel on suurem risk.

  • suurt kasvu koerad (rottweiler, berni alpi karjakoer, husky, retriiverid, saksa lambakoerad, saksa linnukoerad, airdale terjer jt)
  • sügava ja/ või kitsa rinnakorviga koerad (borzoi, dobermann, taks (!), pekingi paleekoer (!), basset hound jt.)
  • vanemad koerad
  • toitu kugistavad koerad
  • stressis või närvilised koerad
  • aktiivne liikumine enne ja pärast sööki
  • rasvane toit (rasv ja sidrunhape toidus esimese nelja koostisosa hulgas)
  • ja mõnede arstide sõnul ka seesama armastatud üle selja rullimine, mida võib vaadata kui aktiivset liikumist.

Mida teha, et maokeerdu ära hoida?

Kahjuks pole siin 100% töötavaid lahendusi. Ometi saad oma tegevusega üht-teist ära teha, et vähendada riski.

Ära anna koerale süüa 1-2 tundi peale jalutuskäiku, matka, mängutuuri jm aktiivset tegevust. Lase tal puhata ja rahuneda peale jalutuskäiku

Hoia söögi ja jalutuskäigu vm aktiivse tegevuse vahel vähemalt 2 tundi vahet! Lase tal peale sööki rahulikult toitu seedida!

Tolmuimeja- tüüpi sööjatel kasuta erinevaid söömist aeglustavaid kausse või mänguasju. Nö ogadega kausid, KONGid jm paksust kummist toidumänguasjad peaksid toidu kugistamist vähendama.

Vaata üle toidu koostis! Ära toida oma koerale rasvast toitu!

Anna koerale süüa 2-3 korda päevas, et hoida toidukogused väiksemad.

Hoia oma koera normaalkaalus! Mõningad allikad peavad ka ülekaalu ja alakaalu riskiteguriks.

Toida oma koera rahulikes oludes! Jälgi, et keegi ei kiusaks koera söögi ajal. Pole vaja õpetada koerale, et kõige kindlam on toit 1 sekundiga endale kõhtu imeda ja eks pärast paistab, mis saab…

Tee tööd selleks, et su koer saaks end siin maailmas turvaliselt tunda! Treeni, õpeta ning vähenda selle kaudu üldist stressitaset! See, et koer tunneb end oma loomulikus keskkonnas turvaliselt, on muuhulgas väga oluline heaoluküsimus.

Inimestel on kombeks leida seda, mida nad otsisid. Me tahaks vaadata seda ülaltoodud nimekirja ja mõelda, et minu koeral on see risk pigem väike. Ta on noor, ta ei söö rasvast, ta on rõõmus ja rahul jne jne. Kahjuks tuleb meil aga kõigil valmis olla selleks, et tuleb väga kiirelt tegutseda.


Läinud kevadel tuli Kutsikate eelkooli imearmas berni alpi karjakoera kutsikas Nööp. Nööp oli tore, õpihimuline, veidi pelglik kutsikas, ent Kodukoera põhikoolituse 2. mooduli algul oli tal küünarluu operatsioon ning kui ta sellest taastumas oli, tundus, et nüüd läheb kõik ülesmäge. Ometi sain ühel kolmapäeva õhtul kirja, kus Nööbi inimene teatas mulle, et Nööpi enam ei ole. Nööp suri maokeeru tõttu. Ta oli just 6-kuuseks saamas. Valu oli piiritu.


See artikkel on pühendatud Nööbi mälestusele. Ehk päästavad need teadmised mõne teise koera elu.


Viited:

Jason Nicholas, BVetMed, Bloat in Dogs: Signs, Symptoms and Treatment, 11. April 2017, Preventive Vet, vaadatud 27.08.2020

Dog Bloat: How to Protect Your Pup Fetch by WebMD, vaadatud 27.08.2020

Maolaienemine ja – keerd: üliohtlik akuutne seisund, www.samojeed.ee, vaadatud 27.08.2020

Mis ta’st saab kui ma teda ei koolita?

Vahel saan kõnesid, kus inimene küsib koolitust. Selgitab, et ega ta näitusekoera ei taha. Tahab vaid koera, kes tuleks juurde, kui kutsutakse, istuks, kui öeldakse ja lamaks, kui öeldakse. Lisaks peaks ta püsima õuel, kui värav on lahti, sest “Vaadake, me elame maal.” Ja kanu ei tohiks ka taga ajada, sest meil on kanad.

Ma tahaksin väga teada, kas see kõlab ainult mulle nii või on teisigi, kellele selline jutt kõlab nagu “Teate, ma sain teleka, seal kastis on. Aga ma ei saa aru, see ei tööta! Ega ma sellelt masinalt mingeid imevigureid ei oota! Tahaksin vaid, et kui ma nupule vajutan, siis vahetaks kanaleid ja punasele nupule vajutades lülituks välja. Ja kindlasti on vaja, et hääletugevust saaks reguleerida, sest mõned filmid on tänapäeval NII lärmakad! Pole ju palju tahetud.”

Miks koer ei kuula?

No telekalt polegi ju palju tahetud… aga noorelt loomalt? Lülitu palun sisse siis, kui ma olen valmis sinuga tegelema ja kui ma olen sinuga mänginud, siis palun lülitu välja! No miks ometi ta välja ei lülitu?!

Eks meil kõigil tuleb vahel selline küsimus üle huulte, küsimus on selles, kui sageli see juhtub. Ka kõige osavamad treenerid peavad vahel ära kannatama oma koera puberteedi. Nad ei oota, et miski iseenesest korda läheb. Ei, neil on plaan ees, mida on vaja treenida, kus on noorel koeral rohkem abi vaja. Aga tulemusi näeb sageli alles siis, kui hormoonid lubavad… Ehk siis, kui teismeiga lõppema hakkab, koer täiskasvanuks küpsema hakkab.

Kas koer saab sinust aru?

Vihje on see, mida koer peab tähelepanuväärseks. Piltlikult öeldes – ma võin arvata, et koer reageerib “siia” sõna peale. Aga kui ma iga kord seda öeldes ka taskust maiuse võtan, siis on tõenäoline, et kui ütled “siia” aga maiuse jätad võtmata, siis ta ei tule. Miks? Kas seepärast, et ta on põikpäine ja pommib maiuseid? Või seepärast, et maiustega treenimine rikubki koera ära? Ei, ei, ei. See liigutus – käsi taskusse on alati ennustanud seda, et kui koer juurde tuleb, siis saab ta maiust. Samas, kui “siia” ei kõla sageli ilma vastava liigutuseta ning KUI see kõlab, siis ei tule kunagi midagi head. Millal siis tasub tulla? Kas siis, kui palk on ootel või mitte?

Selline mõttekäik võib tunduda labane. Minu koer küll nii omakasupüüdlik pole! Tema küll tuleb lihtsalt kutsumise peale! Esmalt – minu siiras tunnustus sulle, kui su koer tuleb! Järelikult oled kinnistajaid õigesti kasutanud ning koer mõistab sinu antud vihjet samamoodi nagu sinagi. Omakasupüüdlikkuse kohta – igal koeral on omad eelistused. Kui ta tuleb rõõmsalt sinu juurde, siis oled leidnud tema jaoks õige asja, millega kinnistada.

Kui nüüd aga veidi veel urgitseda selle kallal, miks vahel “siia” vihje töötab ja vahel mitte, siis on oluline ka, et koer teaks, kus ta peaks sinu juurde tulema. Ja kes veel ligiduses olla võivad, et sinu juurde tulek oleks tema jaoks kasudega üritus. Ja kas see, et sa rihma karabiinist kinni võtad, et teda kohe tuleku järel rihma panna, on tugevam vihje, mis ütleb “ära tule, head asjad lõppevad” kui “siia”, mis ütleb “jookse inimese juurde, sest sealt tuleb kübeke süüa”? Siin siis teema vihjete hierarhias.

Ja kuidas harjutada ennast puhtalt vihjeid andma? Ma näen oma koolitustel palju seda, et inimene pole teadlikki sellest, mida ta veel teeb, kui sõnalise vihje annab. Seega on ümberõppimist palju. Selle harjutamiseks on pilk väljaspoolt asendamatu.

Küsida võiks endalt ka seda, kus ma võin oma noore koera rihmast lahti? Kus “siia” töötab võrdlemisi kindlalt ja kus ta kindlasti ei tööta?

Kuidas üle elada teismeiga? Kuidas muuta käitumist endale sobivaks?

Mis võiks aidata seda iga üle elada, on teadmine. Teadmine, et see teismeiga on hädavajalik etapp koera elus. Samuti oskused suunata koera käitumist. Teismelise koeraga elades kipub vahel kannatus katkema. Eriti siis, kui sul on 1011 kohustust peale koera veel. Siis on vaja häid inimesi su ümber, kes aitaksid sul meeles pidada, et ta on SINU KOER, kellele sa soovisid pakkuda head kodu ja head elu. See, et su koera keha täidavad erinevad hormoonid, on looduse poolt seatud. Mida aga sina teed ja kuidas teda sel perioodil kasvatad, määrab teie suhteid edaspidigi. Psühholoogiline tugi neil rasketel aegadel on ülioluline! Mõni grupp satub tõesti olema teismeliste koerte inimeste tugigrupp, kui inimesed omavahel klapivad. Aga sõltumata sellest, kes klientideks on ja kui palju hingehoiupotentsiaali igaühes on, saab iga koerainimene tuge, kes tunneb, et raske on.

Tere tulemast meie (noorte) koerte inimeste tugigruppi!

Koerakool veebis?!

Lugesin sel suvel ühte FB gruppi, kus paar kogenud koerakasvatajat avaldasid väga sarkastiliselt arvamust koertekoolide suhtes, mis veebis toimuvad. Ma ei mäleta täpselt sõnastust, aga meeleolu oli umbes selline, et mida veel välja ei mõelda, et ainult raha sisse kasseerida… Õige koeratrenn ei saa olla veebis.

Millest sa veebikoolitusel osaledes ilma jääd?

Ilmselt pole inimest, kes ei näeks, et veebikoolitusel ei saa koerad füüsiliselt kokku. Osad inimesed peavad seda suurimaks puuduseks. On inimesi, kes arvavad, et koerakoolid veebis on lollidele puru silma ajamiseks ja raha ära võtmiseks. No kuidas saaks koera koolitada, kui teda ei näe?! Ja kuidas saab koer sotsialiseeruda teiste koertega, kui ta ei käi grupitrennis?!

Kas sotsialiseerimata jätmine on tõsine oht?

Jah, on.

Sotsialiseerimata koera väljavaated heale ja täisväärtuslikule elule on oluliselt tuhmimad kui sotsialiseeritud koeral. Stressitase tõotab olla oluliselt kõrgem (mitte ainult koeral, vaid ka sotsialiseerimata koera inimestel!).

Kas veebikoolitusel osalemine põhjustab koera sotsialiseerimata jätmist?

Ei.

Koerakoolitused toimuvad tavaliselt 1-2 korda nädalas, reeglina 1 tund korraga. Neil kokkusaamistel võivad olla väga erinevad eesmärgid. Mina olen Hea Koera koolitustel alati silmas pidanud seda, et 2 tunni vahel elavad inimesed ja koerad oma tavapärases keskkonnas. Mugavustsoonis, kust nad ilmselt peavad ka veidi välja “hüppama” Justnimelt sotsialiseerimiseks. Ma näen koolitustel (sõltumata sellest, kas tegu on füüsilise kohaloluga või veebi vahendusel koolitusega) enda ülesandeks jagada mõtteid, näpunäiteid ja treenida oskusi, mida inimesed peaksid rakendama koolituste vahepealsel ajal.

See tähendab, et ka näost-näkku kursustel käies ei piisa ainult trennis töö tegemisest. Ja veebikoolituselt oskusi ja teadmisi omandades saad teha suurepäraselt iseseisvat tööd ning harjutada oma töö kvaliteeti ja tulemusi hindama – kas ma näen progressi soovitud suunas.

Millest sa veel veebikoolitusel ilma jääd?

Sa ei näe inimesi oma koertega toimetamas harjutuste vahepeal.

Sa ei kuule tagasisidet, mida annan osalejatele.

Kuidas veebikoolitus võimaldab grupis õppimist?

Kui võtad Hea Koera veebikoolituse koos Zoomi videotundidega, siis samad inimesed kohtuvad 8 tunni vältel, arutavad oma koerte treenimise küsimusi, aga sageli pakuvad ka üksteisele tuge, rõõmustavad koos. Seega – grupi küünarnukitundest ilma ei jää, kui valid grupikoolituse.

Ma tahan, et Hea Koera online-keskkond ühendaks õppimiskogukonda, kus pole hirmu vigade ees. Me ei taha olla täiuslikud. Me ei suudaks seda niikuinii! Me ei taha varjata oma vigu (=elada esinemistsoonis, vaid õppimistsoonis) vaid tahame neist õppida ja lasta ka teistel meie vigadest õppida. Seetõttu on kõigi sellel kursusel osalejate kodutööde videod ja tagasiside kõigile saadaval.

Mis on veebis toimuva koerakoolitue plussid?

Olen viimase 10 aasta jooksul osalenud arvukatel ja väga sisukatel veebikoolitustel. Ma tean, et meedium ei takista õppimist, kui koolitus on hästi läbimõeldud, õppija vajadusi silmas pidades ning nende oskuseid hierarhiliselt üles ehitades. Samuti peavad muidugi ülesanded olema selgelt sõnastatud ja lõpuks peab ka õppija võtma vastutuse oma õppimise eest.

Koroonaepideemia puhkedes viisin kõik oma kursused veebi. Kirjutasin ümber juhiseid, lõin uusi videoid. Kursuste sisu jäi samaks. Jätkasime gruppidega Zoomi vahendusel. Pean ütlema, et need koolitused ületasid nii minu kui paljude klientide ootusi!

Kursus ainult tugevdas ja tekitas soovi liikuda edasi. Kui sa mõistad oma koera ja mõistad ka ühe või teise tema käitumise tagamaid, vähendab see mõistmine oluliselt stressi või meelehärmi, mida võib koera ebasoovitav käitumine tekitada. /…/ Plussiks võib praeguse õppevormi juures olla see, et sul on võimalik lõpmatu arv kordi videoid vaadata ja kirjalikke juhiseid üle lugeda.

Keiu

Veel tuli välja, et klientidele meeldisid meie Zoomi tunnid, kus me enamasti analüüsisime kodutöid, millist mõju avaldavad inimese erinevad käitumised koera käitumisele ning arutlesime selle üle, kuidas järgmiseks tunniks edukalt treenida. Need arutelud olid palju sügavamad ja laiemad, kui need, kuhu me kunagi näost-näkku kursustel oleme jõudnud. See on lihtsalt selline õppekorraldus, mis seda võimaldab. Nö tagurpidi pööratud klassiruum, kus õppija tutvub uue materjaliga enne kui kohtutakse. Siis arutatakse läbi küsimused, mis kerkisid uue materjaliga töötades ning seejärel asutakse uusi teadmisi ellu rakendama (koera treenima). Ja uues tunnis analüüsitakse videoid kodutöödest ning vaadatakse jälle uued teemad üle.

Kellele veebikoolitus sobib?

Koolitus sobib kõikidele, kes tahavad oma koeraga paremat kontakti luua, kes tahavad, et koer neid kuulaks ja juurde jääks ka siis kui juhtub midagi ootamatut. See kursus ei sobi kohe kindlasti neile, kes loodavad, et koer õpib ise ja et treener omaniku eest koera koolitamise ära teeb.

Carmen

Kui väga ka tahaks öelda, et kõigile, siis ometi pole maailmas olemas asja, mis kõigile sobib! Sõltumata sellest, kui hea tootega oleks tegemist.

Hea Koera koolitustest maksimaalse kasu saamiseks on vaja kriitilist mõtlemist ja soovi iseseisvaks ja heaks koerainimeseks saada. Hea Koera koolitustel on edukas see õppija, kes teeb kodus iseseisvalt tööd. Enamus ajast oled sa ju oma koeraga omapäi ilma koolitajata ja pead pidevalt otsustama, kuidas koeraga käituda, mida kinnistada, mida võimaldada, mida mitte. Nende igapäevaste otsuste grupiga jagamine ja läbi analüüsimine aitab jällegi kujundada otsuste langetamise protsessi . Nii kasvab julgus ja iseseisvus ning teadmised, et lahendada ise olukordi, mis koeraga ette tulevad. Samuti tekib arusaam, millised kõrvalmõjud võivad ühel või teisel otsusel olla, sest need on alati olemas.

Hea Koera veebikoolitused panevad tööle

Igal tunnil on mitmeid harjutusi, mis kursuse edenedes järjest raskemaks lähevad. Samuti on taustainfo selle kohta, milleks sellist harjutust üldse tegema peaks ning lisaks on videod selle kohta, kuidas see päris elus välja näeb. Paljud videod on tehtud näost-näkku kursustel, mis tähendab, et harjutusi demonstreerivad õppijad nagu sinagi ja erinevad koerad.

Kõik ühes kohas. Videoid saab vajadusel üle vaadata. On hea jälgida, mida olen juba teinud ja mis ees ootab. Saab liikuda oma tempos ja just siis “tunni” teha kui mulle sobivaim aeg tundub.

Marili

Video

Kuidas õppida treenimisoskusi? Kust koolitaja teab, millest ma räägin? Oli aeg, kus see tõepoolest probleemiks oleks olnud. Tänapäeval on aga enamikul inimestest taskus multitööriist- telefon, mis filmib, töötleb, postitab…

Video tegemine on treenerite, sh professionaalsete treenerite igapäevane tööriist nii enda töö kui õppija oskuste hindamiseks. Pole võimalik lihtsalt peale vaadates kõiki detaile märgata.

Veebikoolitusel muutub see aga peaaegu lahutamatuks osaks, kui tahad koolitaja tagasisidet oma tööle.

Tempo oli üsna kiire/…/ ise tuli palju tööd ette ära teha, aga teistmoodi põnev kogemus, kui tavapärane tunnis kohal käimine. Sobib inimesele, kes ei karda iseseisvalt koeraga harjutada ja tunneb ka nutimaailma.

Diana

Kui sulle meeldivad koerad, aga mitte grupis õppimise tempo ja surve…

Kuigi sul on võimalus saada kasu videost ja võtta osa Zoomis toimuvatest aruteludest, pole need kumbki kohustuslikud. Ja nii jõuame järjekordse veebikoolituse plussini. On inimesi, kellele väikeses grupis õppimine ja tähelepanu, mis sellega kaasneb, on talumatult raske. See justkui lõikab nad ära võimalusest saada head loomatreenimise haridust. Veebikoolituse paindlikkus pakub ka siin konstruktiivset lahendust.

Veebikoolitustel on oma väga suur võlu. Olin alguses pisut skeptiline ja konservatiivne. Mulle isiklikult tegelikult sobis, et sain rahulikult lugeda ja läbi mõelda kõik järgmise harjutusega seonduva. Võtsin enne harjutuse tegemist endale nii palju aega ja läksin koeraga koos harjutust tegema alles siis kui tundsin, et olen ise valmis. Tunnis tuleb reageerida kiiremini ja olla kohe valmis harjutust õpetaja ja teiste koeraomanike juuresolekul tegelema. Inimesel, kellele ei meeldi esinemissituatsioonid või üldse tähelepanu suures grupis, võõraste inimese ees, on veebikolitus oluliselt meeldivam variant.
Pinget on palju vähem. Mulle isiklikult mõjus veebikoolitus ka nii, et ma tajusin ka enda suurt vastutust. Tundi minnes oli vastutus pigem õpetajal/treeneril. Siin me oleme, õpeta meid nüüd, veebis saime suunised ja harutuse mõtestamiseks vajaliku aga tegutsema ja proovima pidime ise. Initsiatiiv on rohkem koeraomaniku käes.

Keiu

Koroona-aeg

Praeguses olukorras ei saa me kuidagi vähetähtsaks pidada tervist ja selle hoidmist.

Koerad ei lähe omavahel kaklema, saavad harjutustel rohkem peremehele keskenduda, Covid-19 ei levi 🙂

Heiko

Väike huumor ühelt kutsikaomanikult, kellel maailma kõige sõbralikum keor 🙂 Hea Koera koolitustel pole kunagi keegi päris kaklema läinud. Tõde aga see, et veebikoolitusel osaledes saad kodus oma koeraga teha trenni sel ajal, kui teile kõige paremini sobib! Saad ka valida, kuidas oma treeningut raskemaks teed. Tasapisi. Mitte koos 4 juhuslikult sinu gruppi sattnud koera juuresolekul… Nii on teil mõlemal lihtsam keskenduda neile oskustele, mille arendamisega praegu ametis olete. Ilma liigsete segajateta.

Ja see COVID-19… Jah, see on kohutavalt ebameeldiv ja tüütu. Ja see on meie reaalsus praegu. Kui kauaks, ei tea. Ma ei saa koolitajana lubada kergekäelist suhtumist viiruse levikusse. Meist paljudel on vanainimesi, kelle eest hoolitseda on vaja. Meist paljudel on lapsed, kes hoolt vajavad. Kui me haigestume, siis kes seda teeb? Ja lõpuks – meil kõigil on koerad, kes vajaksid hoolt siis, kui me haiged oleme. See pole naljaasi!

Koerakoolitamine on hädavajalik

Koera koolitamine pole luksus, vaid hea loomapidamise põhikomponent.

Ken Ramirez

Eriolukorra ajal ja järel võtsid paljud endale koera. Need koerad nüüd kutsikad-noorukid ja koroona kerib uusi tuure üles. Koer on noor (koos kõigi nende arenguülesannetega, mis noortel koertel eaga kaasas käivad) ainult üks kord elus. Sa ei saa 4-aastasele koerale samu asju õpetades samu tulemusi nagu neid 4-kuusele kutsikale õpetades saaks. Noore koeraga ei tohi ootama jääda paremaid aegu, mis tulevad jumal-teab-millal.

Vali oma koolitust hoolega! Võid vähempakkumisega tõesti leida odavaima koolitaja, aga mida ta sulle ja su koerale õpetab? Kas õppimine seal on meeldiv kogemus nii sulle kui koerale? Õppimine peab olema meeldiv, siis jääb õpetatav ka külge! Kas selles koolis mõeldakse vaid sellele, kuidas koer saada käsklusi täitma või õpetatakse seal ka seda, kuidas koera vajadustele tähelepanu pöörata? Ja oskused – treenimisoskused inimesele ja eluoskused koerale? Need on möödapääsmatult vajalikud igale koerale ja tema inimesele.

Hea Koera veebikoolitused on tulnud, et jääda ja veel paremaks saada.

Registreeru Kodukoera põhikoolitusse virtual.heakoer.com!

.


.

Jaga oma mõtteid seoses koeraga õppimise ja meediumitega, mille vahendusel oled õppinud! Mis sind aitab? Mis sind takistab?

Koeraga kooli – kuidas valida?

Sa võtsid koera. Mida see sinu jaoks muudab?

Koer on intelligentne, sotsiaalne ja tundlik elusolend. Iga koer on ainulaadne isiksus. Igas koeras on potentsiaal saada sinu jaoks selleks õigeks, elu koeraks.

Sul on nüüd üks pereliige lisaks, üks teisest liigist olend, kes vajab sinu juhatust ja abi, et inimeste maailmas edukalt navigeerida. Kas sinu teadmised koertest (kui liigist ja sellest, mis nende kohta on viimaste aastakümnete jooksul avastatud) ja oskused heaks treenimiseks on piisavad, et teda aidata? Kas oled valmis selle uue koeraga koos õppima? Isegi kogenud koerakasvatajale, on iga uus koer enneolematu, kes pakub meile võimalusi avastamiseks.

Allumine või inimese seltsis end hästi tundev koer?

Selleks, et koerast suurepärast sõpra kasvatada, ei piisa vaid teatud käskluste selgeks õpetamisest. Mulle paistab, et see tõdemus on aga kõvasti inimeste teadvusesse vajutatud. Kõige olulisem on, et koer kuulaks sõna!

Ei! Kõige olulisem on, et elusolendite vajadused on rahuldatud viisil, mis ei haava teiste kaaskodanike (sh loomade) huve! Kõige olulisem on see, et nii inimene kui koer oleksid rahul selle eluga, mida nad elavad. (Ja naabrite kanad elus ja majast möödasõitvate ratturite sääred augustamata!)

Kuidas alustada? Püüa mõista!

Selleks, et mõista, miks osad inimesed koera õpetamisesse aega ja vaeva panevad, on vaja teada, kellega on koera näol päriselt tegu. Et tegu on palju enama kui liikuva, sööva ja pissiva “robotiga”, kellele tuleb programmeerida mõned peamised “käsklused” sisse ja siis peaks kõik jooksma kui õlitatult. Teadmiste kogumist soovitan alustada järgmiste teostega.

Koerte intelligentsuse kohta saad -…lugeda eesti keelde tõlgitud B. Hare ja V. Woodsi raamatust “Geniaalsed koerad”. Koerte pidamise ja sellega seotud tõekspidamiste kohta saad lugeda A. Horowitzi raamatust “Koerad ja meie”. Koerte päritolu ja käitumise kohta saad lugeda T. Kaimio raamatust “Koerte käitumine”. Kirjandust, millest alustada, on. (Soovitan kindlasti lugeda autoreid, kes kaasaegse koerateadusega sina peal ning ainult oma kogemusest ei kirjuta.) Need teadmised on olulised, et mõista olendit, kes sul kodus.

Kui sa tead ja oskad, siis saad ise teha teadlikke valikuid, mis kaitsevad nii sind kui su koera ja teie usalduslikku suhet. Nende teadmiste põhjal on ka lihtsam juba kooli valida.

Koerakool – kuidas otsustada?

Koolitaja taust ja vaated

Koerakoole on palju ja need on väga erinevaid. Eestis puudub tõsiseltvõetav süsteem koeratreenerite ettevalmistamiseks. Kõrgharidust meil loomade käitumise ja käitumise muutmise vallas ei pakuta. Seetõttu on kõik koolitajad mõnes mõttes iseõppijad. Kes kus õppinud on, on eelistuste, põhjalikkuse, põhimõtete ja viitsimise küsimus. Seetõttu tasub väga hoolikalt uurida, millise taustaga koolitaja on, kus ta end koolitanud on. Mina tavaliselt uurin veel ka seda, millised põhimõtted ja võtted on neil, kelle juures mind huvitanud koolitaja õppinud on. Nii saan parema ülevaate sellest, millist meelsust koolitaja endas kannab.

Iga treener peaks teadma, mis on klassikaline ja operantne tingimine ning kuidas õppimisteooriat ellu rakendada.

Kui uurid koolitajalt kooli kohta, siis küsi, mida tehakse siis, kui sinu koer õigesti sooritab. Samuti tasub uurida, mida tehakse siis, kui koer eksib, näiteks ei istu, kui öeldakse “istu” vms. Igasugune ebameeldivuste tekitamine sellises olukorras võiks häirekellad helisema panna. Tänapäeval on päris palju teadmisi ja kogemusi selle kohta, kuidas saada koer käituma soovitud viisil ilma tema elu ebamugavaks muutmata.

Mida sina koolilt ootad?

Kas sa soovid, et koolitaja ütleks sulle, kuidas sinu koera õpetada, kuidas erinevaid probleeme lahendada? Või soovid õppida oma koera ise õpetama ja elus ette tulevaid väiksemaid väljakutseid lahendama? Positiivsel kinnistusel põhinev koolitus parandab oluliselt teievahelist mõistmist ning tugevdab usalduslikku suhet. Nii võid ühekorraga saada lahti probleemkäitumistest ja lisaks pealekauba veel kuhjaga usaldust! Kas mitte selle unistuse pärast just koer ei saanudki võetud?

Ilmselt tundub esmapilgul lihtsam see, kui koolitaja sind pidevalt käe kõrval talutab ja ütleb igal sammul, kuidas on õige teha. “Miks?”- küsimused pole sellisel puhul sageli soositud. See aga tähendab, et sa ei saa omandada teadmisi ja oskusi, mis aitaksid sul iseseisvalt oma koera käitumist kujundada.

Iseseisvalt näpunäidete järgi pusimine, enese oskuste ja teadmiste pidev arendamine ja hindamine võib näida suure ja aeganõudvana. Ja ilmselt ta seda ka on. Sul on vaid väga üldine arusaam loomatreenimise aluspõhimõtetest ning oskused pole jõudnud veel vilumuseks muutuda, ent juba pead sa koera treenima. See on alguses pingutav. Kellel meist oleks liiga palju aega ja energiat üle! Aga tasu selle töö eest on suur. Ma ütleks, et enamik Hea Koera kliente, kes on andnud tagasisidet minu koolituste kohta, toovad välja selle, et nad näevad oma koera täiesti uue pilguga, suhet koeraga uuest vaatenurgast ning nad on väga rahul sellega, et oskavad oma koera aidata ka tema jaoks rasketes situatsioonides.

Sinu suhe koeraga on olulisim! See kestab 5-16 aastat. Koerakooli valimine on pikaajaline investeering. Loomatreenimine pole hämar nõiakunst, koeralausumine. Kui omandada teadmisi ja oskuseid piisavalt, siis saab iga inimene koera treenitud täiesti arvestataval tasemel. Vaja on oskuslikku juhendajat ja head programmi, mis sinu iseseisvuse loomatreenimises prioriteediks seaks.

Koolitaja koolitab nii koera kui inimest

Hea koolitaja teab, et paljud kooli tulijad pole varem loomatreenimisega tegelenud. Seetõttu on ta õppekava üles ehitanud nii, et alustatakse kõige olulisemast ja lihtsamast ning liigutakse tasapisi raskemate ülesannete juurde. Näiteks Hea Koera Kutsikate eelkoolis on esimesteks harjutusteks mitte kutsika istuma õpetamine, vaid õige maiuse andmine. Kuidas anda maiust nii, et kutsikas ei õpiks maiust võttes üles hüppama.

Kodukoera põhikoolituse 1. moodulis aga harjutame esmalt koera käitumise jälgimist ning markeri ajastamist, et edasine treening saaks kulgeda juba suuremate kommunikatsiooniprobleemideta.

Hea koolitaja oskab näha õppijana nii koera kui inimest ning püüab mõlema õppija jaoks ülesanded samm-sammult lahti harutada. Nii inimese kui koera õpetamisel on oluline, et tal ei tekiks tunnet, et on hiidlaine või teerulli alla jäänud.

Selleks, et tahaksid oma koera järjepidevalt treenida ka peale esimese kursuse läbimist, peaks see assotsieeruma sulle millegi meeldivaga. Kui treener on sinu suhtes ebasõbralik või ebaviisakas, siis võib see ühel hetkel hakata kahjustama sinu suhet koeraga.

Puhtus

Kas koerakoolis, hinnatakse puhtust? See on oluline nii kutsikate tervise seisukohast, kui inimeste seisukohast. Praegu on oluline, et ruumid oleksid tuulutatud, pestud ja desovahendid kättesaadavad tulijatele. Samuti – kas tundi lubatakse haigustunnustega inimesi ja koeri või mitte?

Minu kogemus

Minu õppimine maailmas ühe tunnustatuma innovaatori- koeratreeneri Kay Laurence’i juures on olnud üks minu suurimaid investeerinugid koeraharidusse. Iga kord on veidi valus, kui vajutan nupule “maksa”. Aga igal koolitusel tõden, et see kõik läks asja ette. Iga kord saan ma sealt rohkem, kui oleksin osanud oodata. Iga kord ületab kursus mu ootused ses osas, kui palju ma õppida saan, kuidas ma näen juba varasemast tuttavaid teemasid uue pilguga, kuidas ma hakkan mõtlema teatud asjadele, millele polnud osanud oma tähelepanu suunata… 

Reeglina saad seda, mille eest maksad. Vaata koolitaja, kooli ja kursuse tutvustust, küsi, õpi tundma. Küsi, mida selle raha eest saad. Arvesta, et koolitaja on sinu partner, kes aitab sul teel kerkivaid probleeme lahendada  ning mõningaid ennetada. Ta ei muuda nipsust su koera teiseks. Ta ei muuda nipsust su koera rahulikuks, ontlikuks. Kuigi vahel harva võib ka selliseid olukordi olla, kus see nii paistab…

Uued koolitused

Sõltumata kellaajast ja kuupäevast, saad liituda Hea Koera online-kursustega. virtual.heakoer.com. Kui soovid aga grupis õppimise võludest osa saada, siis Zoomi kohtumisi peame alates 21. augustist (kl 17-19) kuni 6. oktoobrini. T kl 17.00-17.55.

NB! 21. augustil (kl 19-21) ja 4. septembril (kl 17-18) toimuvad tunnid teisipäeva asemel reedel!

Hea Koera näost-näkku kursused algavad 17. augustist. Kursuste ajad ja hinnad on leitavad siit. Registreerimine on avatud vaid kuni 15. augustini.

Ausus suhetes

Ikka tuleb aeg-ajalt ette vestlusi, mis panevad mõtlema sellele, kuidas me elame nii oma koerte, laste kui elukaaslastega. Kui ausad me oleme igapäevaselt? Üldiselt, muidugi, on ausus ju tore ja vajalik voorus. Aga praegu on parem, kui ma oma abikaasale ei ütle, et ma need kingad ostsin. Praegu on parem, kui ma lapsele ei ütle, et sõin selle viimase torditüki ise ära. Ma ütlen parem, et ei tea, kuhu see kadus. Nii väldin ebameeldivaid vestlusi ja mis sest ikka parem saaks, kui ütleksin… Ja koer… Pidin ma ta siin rihmast lahti laskma?! Nüüd ei saa teda kätte! Aga nüüd on aeg otsas ja praegu on mul vaja ta kohe kätte saada! Peidan end maja nurga taha ja püüan ta, lollikese, kinni, kui ta mind otsima tuleb… Nii palju siis aususest…

Ma ei tea, kui palju keegi meist oma kaasat ja last petta saab ja tahab. Ma tean, et petmine tundub paljudele süütu kuni see välja ei tule. Aga, kui sellest teada saadakse, kui saadakse teada et petsin, siis ei ole miski enam endine. Siis olen tekitanud uue reaalsuse – on võimalik, et me pole üksteise suhtes avatud ja ausad. On alanud aeg, kus on võimalik, et vajaduse ilmnedes me ei räägi kogu tõde.

Koera petmine

Ma olen näinud päris palju kordi ka seda, kuidas muutub koera käitumine, keda on petetud. Koera saab sarnastes olukordades petta vaid üksikuid kordi. Mõned koerad on kiired õppijad. Neile piisab 1-2 korrast. Mõne koeraga läheb veidi kauem. Aga sa võid võtta mürki selle peale, et ta leiab tulevikus sarnases olukorras teise tee kui see, mida sina tahaksid, et ta võtaks.

Kui Mürgel oli (2000. aastate alguses magalarajoonis üles kasvav) kutsikas, sai ta ikka aeg-ajalt olla majadevahelisel õuealal ilma rihmata. Tal olid seal ka mõned sõbrad, kellega koos joosta ja möllata. Kõik oli tore, kuni iga koer leidis mingit põnevat nuuskimist. Mürglit tõmbas prügikastide juurde. Need ajasid alatihti üle ning vahel pandi koerte, kasside, vareste jt jaoks ka sööki prügikonteinerite taha. Ka õuele puistati aeg-ajalt konte ja muud, mida inimesed heaks arvasid.

Mürgel ja sõber Edina 2004

Mis toimub toas?

Teismeline Mürgel teadis juba, et tuppa minnes tuleb puhata. Süüa saab ettenähtud aegadel ja trenni tehakse põhiliselt õues. Seega, lõbus on õues, mitte toas. Seega, tuppa minna on mõttetu ja nõme.

Kui ma hakkasin ilmutama märke tuppaminekust, hoidis ta alati eemale. Tegin siis näo, nagu läheksin üksi tuppa. Tegelikult jäin muidugi maja nurga taha ootele. Ja tuligi, lollike, suure kiiruga joostes ja otse mulle sülle. Kuts rihma ja tuppa. Eesmärk täidetud.

Järgmisel korral analoogses situatsioonis läksin samuti nurga taha. Ootasin, olin valmis teda kinni püüdma. Siis ta tuli! Minust 3 m kaugusel. Jooksis ümber maja nurga, vaatas, et ahah, siin sa oled, ja jooksis tagasi oma asju ajama. Ja nii oli ka edaspidi. Kuni ma lõpetasin petmise ja hakkasin teda õpetama. Kuni ma muutsin sündmuste tagajärgi tema jaoks.

Oma vigadest õpitakse…

Mind hämmastab ikka ja jälle asjaolu, et sul võib olla aastatepikkune ja paljude erinevate koerte kasvatamise kogemus. Ent iga uus kutsikas või täiskasvanu toob välja midagi, millest sa teoorias oled kuulnud. Midagi, mida tead, mis tundub elementaarne, ent sul pole olnud sellega kunagi probleemi ja sa pole asjaolude kokkusattumuse tõttu pidanud kunagi seda teadmist praktikasse rakendama. Nüüd oled sa aga kõige ehtsama supi sees ja tõded, et jah, seda tõepoolest on teooria öelnud, ent ma pole sellele kunagi ühel või teisel põhjusel tähelepanu pööranud.

Mida parem maius, seda nõmedam ülesanne

Hiljuti oli mul jutuajamine ühe suure koerasõbra ja hea treeneriga, kes ütles, et tema 6-kuune kutsikas on vist õppinud ära selle, et mida parem maius tal käes on, seda nõmedam tuleb ülesanne. Kutsikas on õppinud temast eemale hoidma ja see teeb teatud olukordades tema rihmast vabastamise võimalikuks. Sa saad koera rihmast lahti lasta siis, kui tead, et ta tuleb su juurde tagasi ja sa saad seda kiiresti teha.

Ta rääkis, kuidas kodus läheks kutsikas autosse ka siis, kui selle uksed veel kinni on. Kui aga metsas autouksed avada, siis tuiab kuts autost mõne meetri kaugusel ja ei kavatse tulla ei auto ega oma inimese juurde. Ja kui koerad platsil omavahel mängivad, siis käib kutsikas ühe ja teise koera ja erinevate inimeste juures, aga oma inimesele ta väga läheneda ei taha. Kui ta pakub oma kutsikale head maiust, siis kutsikas muutub seda umbusklikumaks, mida parem maius on…

See on nüüd see koht, kus osadel koerasõpradel on tahtmine öelda “Ilmselt ta peksab oma koera. Miks muidu ta talle lähedale ei lähe?!” Eeiei, pidage hoogu! On palju proosalisemaid põhjuseid, miks kutsikas juurde ei tule. Need, kes Nukitsamehe filmi on näinud… “Kui enne oli kõik puudu ja nüüd on kõik siin, siis on ju kõik üle!” Kutsikaga on vastupidi “Enne oli kõik üle ja sina panid mu rihma, nüüd on kõik puudu.” Sellest kutsikale piisab.

Trikid, et koera kätte saada

Kui sa nüüd otsustad, et praegu on mul vaja ta ikkagi kätte saada ja selleks ma….. see võiks töötada… Siis mida õpib kutsikas? Antud olukorras ei tasu ikkagi inimese lähedale minna. Ükskõik, millist hüve ta pakub! Lõpuks lõppeb see kõik ikkagi vabadusekaotusega.

Mida rohkemates erinevates olukordades sa selliseid “trikke” teed, seda kitsamaks jäävad sinu võimalused koeraga suhelda. Seda rohkem pead trikitama ja seda rohkem õpib koer läbi ampsama sinu trikitamist.

Pettunud inimene

Ja lõpuks inimene pettub. Tema tahtis head, tema kutsub koera juurde, aga see teeb kõike muud, ei kuula palumist, ei tule ka enam siis, kui erinevaid trikke teha. Ja nüüd on suhe rikutud.

Inimene on alati vastutav suhte eest, mis tal loomaga on. Nii nagu täiskasvanu vastutab selle suhte eest, mis tal lapse või teismelisega on. Meie saame teada, mõista, planeerida, ellu viia. Nemad on oma elukogemuse ja teadmiste piiratuse tõttu nõrgemas seisus.

Konstruktiivne plaan

Kui eelnevast võib jääda mulje, et ma pean õigeks koeri mitte üldse piirata ja lasta neil mängida nii kaua, kui neil tuju on, siis see on ekslik mulje. Ma arvan, et head suhted on sellised, kus üksteise vajadustega arvestatakse. Sama kehtib koera kohta. Head suhted on vastastikulised. Said möllata, nüüd läheme järgmisesse kohta ja vaatame, mida põnevat seal saab teha.

Kui sa oled oma koera korduvalt petnud, siis alusta nullist. Ära eelda midagi. Ära looda midagi. Hakka ehitama suhet, mis põhineks aususel ja lugupidamisel. Kui sina pakud seda koerale, siis õpib ka tema sind usaldama ning midagi sarnast vastu pakkuma. Tulemuseks on hea koostöö.

Kuidas seda teha? Algatuseks lõpeta petmine ning mõtle, mida tema selles olukorras soovib? Mõtle, kuidas saad talle õpetada, et hoolimata sellest, et teiste koertega mäng läbi saab, ei saa kogu lõbu läbi. Ja mida teie siis koos lõbusat teete? Mida head sul talle pakkuda on?

Koolitusele

Ma olen juba 12 aastat aidanud inimestel jõuda usalduslike ja heade suheteni oma koertega. Me ei tegele kiirete lahendustega, sest kiiretel lahendustel probleemidele on sageli pikas jooksus kahjulikud kõrvalmõjud. Küll on pikaajalised ja positiivsed kõrvalmõjud hoolikal, hästi läbimõeldud ja oskuslikul õpetamisel ning ausal suhtlemisel oma koeraga.

Millist suhet tahad sina koeraga kogu tema ülejäänud eluks? Kui tahad ausat suhet, siis on õppida ilmselt vaja. Hea uudis on aga see, et positiivsel kinnistamisel põhineva loomatreenimise kohta on maailmas tohutult infot. Ja mitte ainult algtasemel “anna koerale maiust, kui ta midagi hästi teeb”, vaid väga spetsiifiliste ja keerukate teemadeni välja. Ja hea uudis on ka see, et ka meil Eestis on osad treenerid end nii teoorias kui praktikas harinud ning ei kasuta enam nippe ja trikke, mis paneksid koera kuidagi midagi tegema, vaid õpetavad inimesele ja koerale oskusi, mida eluks vaja.

Augustist algavad jälle koolitused – Kutsikate eelkool 2-4-kuustele kutsikatele ja Kodukoera põhikoolitus. Kursuste ajad ja hinnad avaldan 3. augustil.

Jätkuvalt saad koolitusi ka iseseisvalt läbida, kui lähed :

virtual.heakoer.com

Käsklustele kuuletumine või töötav kommunikatsioon?

Suvel on mulle jälle tulnud kirju, kus inimesed kirjutavad mulle, et vaja on saada koer käsklustele kuuletuma. See soov varieerub sõltuvalt sellest, kes kirjutab. Kui kirjutajaks on naisterahvas, siis täpsustatakse, et koer minu käsklustele küll allub, ent oleks siiski vaja, et ta ka lapse käsklustele alluks. Kui kirjutajaks on meesterahvas, siis tavaliselt tema käsklustele koer allub, aga sellest on vähe – naine ja lapsed peaksid ka oma sõna maksma panema. (Siit on kohe kiusatus edasi minna teemal, mida tähendab “allub minu käsklustele, aga mitte naise/ lapse omadele” ja kuidas see saavutatud on.)

Mis vajadus sellise soovi taga on? Ilmselt soovivad need inimesed, et nende koer oskaks käituda erinevates situatsioonides turvaliselt endale ja ümbritsevatele ja et tema käitumist oleks võimalik juhtida.

Aastakümnete pikkune ajalugu koerale haukuval moel käsklusi anda ja nõuda koeralt sõnakuulmist on pannud selliseid sõnu kasutama ka need inimesed, kes tegelikult koeraga võimumänge mängida ei taha. Lihtsalt koeratrennikultuur on olnud selline ja kultuur on nakkav. Probleem on siin aga selles, et sõnad loovad reaalsust, milles elame. Sõnadel on väga suur võim sellele, mida ja kuidas näeme, kuidas probleeme lahendame ja kuidas me üksteisega läbi saame.

Käsklus või vihje

Esimene parandusettepanek sellesse teemasse: kasutada sõna “käsklus” asemel “vihje”.

Loomatreenimise maailmas kasutatakse juba aastakümneid hoopis laiema tähendusega sõna “vihje”. Alguses võib uute sõnade juurutamine oma keelepruuki tunduda võõristav ja raske, aga see hakkab vaikselt ja taustal mõjutama ka sinu käitumist.

Miks vihje? Esmalt on “vihje” laiema tähendusväljaga. Käsklus saab olla sõna. Vihje saab olla ükskõik, milline õppija poolt tajutav stiimul keskkonnas. Koera jaoks võib see olla lõhn, heli, keskkond, ese, minu liigutus või mõni häälitsus/ sõna.

Võtame näiteks “istu!”. Mida see loomale vihjama peaks, kui ütlen talle “istu”? See heli (istu) annab koerale/ loomale teada, et kui ta kõigist oma käitumistest just tagumiku teatud viisil mahatoetamise valib, siis on tal võimalik saada kinnistus/ preemia. See tähendab, et tal on vaba voli teha, mida iganes ta soovib, aga kui ta valib selle käitumise, mida just parajasti palud tal teha, siis muutub tema jaoks midagi paremaks. Ehk siis – kui sa palud tal midagi teha ja annad talle soorituse eest midagi, mida ta tahab (toit, mäng, tähelepanu, võimalus ujuma minna vm), siis sa kinnistad vihjele vastamist ning ta teeb seda ka edaspidi võrdlemisi tõenäoliselt.

Aga ta ei kuula!!! Miks?

Võimalik, et ta ei tea, mida see märk/ heli/ ese tähendab, mis meie jaoks nii arusaadav on. Tasub mõelda, kas ja kuidas sa tema vihjemõistmist testinud oled? Mitmes paigas ja mitmes erinevas situatsioonis sa testinud oled? Paindlikkus ja üldistamine tuleks planeerida koolitusse sisse juba enne treenima hakkamist. See ei tähenda aga, et õpetan toas “istu” vihje selgeks ja siis proovin 100 erinevas kohas ning avastan, et ta ikkagi ei vasta sellele vihjele. Sellise tegevuse tulemusena võib nii koera enesekindlus kui vihje usaldusväärsus sootuks kaduda. Üldistamist ja paindlikkust tuleb lisada õppija enesekindlust ja arusaamist arvestades.

Teiseks põhjuseks võib olla see, et me oleme lisaks teadlikult antavale vihjele lisanud midagi, mis on koera seisukohalt täpselt sama oluline vihje, ent me ise ei teadvusta seda liigutust/ asendit/ kohendamist ja teised inimesed seda ei tee. Seega on kinnine ring – mina ei teadvusta, mida ma teen, koer teab, aga ei ütle. Kuidas siis teada saada, kui ma ei tea? Filmimine, peeglist vaatamine, abiline kõrvalt vaaamas. Filmimine on aga kõige lihtsam, neutraalsem tagasiside ja sa ei sõltu mitte kellestki teisest.

Motivatsioon on kolmas küsimus – kui sulle antakse ülesandeks remontida vana talumaja ja tasuks pakutakse… “Raha.. mingi hulk, pärast vaatame, kuidas tuli… Loodetavasti siis raha on… Aga kui pole, siis proovi mõista, ega siis kogu aeg ju raha pole nii palju… ” Selline suhtumine ei süsti kindlustunnet. Eriti, kui oled ühe korra juba sellise lepingupartneriga tööd teinud ja tühjade pihkudega jäänud. Koera ei tohi petta. Sa saad koera petta vaid loetud korrad. Ja edasi oled sa suures jamas. Kui sa oled aga loonud usaldusliku suhte, olnud aus ja ettearvatav, pole olnud kooner preemiatega, siis miks ta ei peaks seda käitumist sooritama?

Koolitus

Inimene tahab, et ta saaks oma koera käitumist juhtida. Ilma selleta on väga raske, kui mitte võimatu, koos elada. See soov võiks saada tugevaks aluseks uute oskuste ja hoiakute õppimisel.

Minu töö on koolitada koeraomanikke oma koeri õpetama. Ma õpetan inimestele, kuidas oma koeraga paremat suhet luua, kuidas õpetada koera nii, et ta teab, mida sa temalt soovid ja et ta suudab seda käitumist sooritada. Ma õpetan, kuidas saavutada usaldusväärne vihjetele vastamine, nii et küsimus poleks võimus, kes-keda, vaid et küsimus oleks kahepoolses kommunikatsioonis. “Palun tee sina seda, siis ma saan sulle pakkuda neid ja neid hüvesid.”

Kuidas selleni jõuda, et koer tahaks teha koostööd ja kuulaks? Seda saab harjutada erinevatel kursustel, mida Hea Koera koolis pakun. Kuna aga sageli on tegemist on hoiakute ja mõtteviisi muutusega, siis ei tule tulemused ühe sõrmenipsuga!