Category: Koer

Hea Koer ja kultuuripealinn Tartu2024

Published on by Hea KoerLeave a comment

Vaatasin oktoobris 2023 Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi ja avastasin, et seal pole sõnagi koertest. Ja ometi on loomapidamiskultuur oluline osa kultuurist. Kuidas me suhtume loomadesse ja nende vajadustesse, kuidas me suhtestume oma lemmikloomadesse ja nendega koos ühises linnaruumis liikudes teistesse inimestesse – see kõik on osa kultuurist laiemalt. Ja ometi, Euroopa kultuuripealinna programmis polnud ühtki üritust, mis seda veidigi esile tooks.

Ma armastan pikki jalutuskäike oma hea sõbra Piretiga. Me saime tuttavaks tänu koertele. Lihtsalt põrkasime tänavanurgal (seal, kus nüüd on Vapiano) kokku, minul Mürgel, temal Elsa rihma otsas. Otsustasime, et võiksime teine kordki kutsidega jalutada ja nii me nüüd siis jalutame. 20 aastat juba. Ja räägime koertest. Käitumisest, tervisest, heaolust, koerapidamisest, inimestest meie ümber, linnaruumist, koeraparkidest jpm. Nendest väga rikkalikest mõtetest jalutuskäikudel on saanud alguse nii mõnigi hea algatus. Ja nii juhtuski, et ühe eriti viljaka mõttevahetuse tulemusena mõtlesin, et miks ainult mina sellest privileegist osa saan- vahetada mõtteid targa, humoorika, kaastundliku, koertest ja inimestest hooliva professionaaliga. Tegelikult võiks sellistest meeleolukatest, teravatest ja kaastundlikest vestlustest osa saada ka Hea Koera õpilased, koerainimesed ja linnakodanikud. Ja nii sündiski mõte teha mõned vestlused põnevate inimestega.

poster Vestlussari Koertest kultuuripealinnas

Vestlussari “Koertest kultuuripealinnas” koosneb 7 vestlusest huvitavate külalistega. Need ei ole loengud vaid justnimelt vestlused, mille publikuks saad olla ning mille lõpus saad ka omapoolseid küsimusi esitada!

Külalisteks on valitud inimesed, kellega vestlustest võiks saada kasu minu õpilased ja sõbrad- Hea Koera sõbrad ning ühtlasi paraneda teineteisemõistmine nii koerte-inimeste vahel kui koeraomanike ja mittekoeraomanike vahel. Selle tulemusena võiks elu kõigil paremaks muutuda ning paraneda koerte heaolu ja koeranduskultuur.

Rõhuasetused on vestluseti veidi erinevad, aga igatahes loodame sõbralikku mõttevahetust, kust kooruvad ka mõned olulised tõdemused nii inimloomuse, inimese-koera suhte kui koeraomanike ja ülejäänud linnakodanike suhete kohta. Ja poleks paha, kui rohkema info pealt saaksime teha ka paremaid valikuid.

Külalisteks on lubanud tulla:

17. 02 EMÜ dr. Tuuli Vaino, keda paeluvad koerte käitumisprobleemid. Selle vestluse käigus käsitleme ennekõike koerte üksinda kodus olemisega seotud probleeme.

30.03 dr Tiina Toomet, legendaarne veterinaar, kes avas esimese eraloomakliiniku 1991. aastal. Tiina Toomet on teinud väsimatult tööd loomade vajaduste ja heaolu propageerimisel. Temaga räägime koeranduskultuuri arengust Eestis.

27.04 on külla tulemas Tartu abilinnapea Raimond Tamm, kelle haldusalasse käib ka koerte-kasside linnas pidamise teema. Temaga soovime arutleda selle üle, kuidas linna nõue jalutada koeri rihmas või rihmata mõjutab koerte ja ümbritsevate heaolu ja ohutust ning kuidas siis võiksid kõik osapooled linna rahulikult ära mahtuda.

25. 05 on mu vestluspartneriks mu hea kolleeg Lea Tummeleht, kes räägib koerte vajadustest. Nendest, mis sageli tähelepanuta jäävad. Ehk siis kõik, mis jääb väljapoole söök-hädad-jalutuskäik kolmnurgast. Osaleja saab teada, kuidas hinnata koera heaolu ning arutleda selle üle, milliseid takistusi on meil vajaduste täitmisel.

17.08 tuleb külla dr Piret Savvi, kes on EMÜ väikeloomakliiniku neuroloog. Temaga räägime sellest, miks me ei tunne sageli ära, kui koeral on valus. Kuidas valu märgata, hinnata ja mida siis teha? Ja lõpuks on oluline teema ka see, millist rolli mängime meie koera heaolus. Vahel peame tegema raskeid otsuseid, sh eutanaasia osas. Oma armsa koera puhul ei tahaks meist keegi seda teha. Aga samas peame vaatama, kas koera “heaolu konto” on ikka veel plussis või on see juba ammu miinuses ja koer vaevleb seepärast, et me ei raatsi… Need on tõsised ja olulised teemad. Usume, aga et meil õnnestub siiski mitte liiga morbiidseks minna.

5.10 räägime psühholoogiga, kelle nimi selgub loodetavasti peatselt inimeste vaimse heaolu teemadel. Ja seda ka ikka koerapidamise ja koertega ühes ruumis liikumise kontekstis.

16.11 tuleb meie juurde Maarja Tali, kellega räägime teemal “Koerad tööle, kooli, lasteaeda ja hooldekodusse – me tahame rõõmu valmistada!” Kellele sellest rõõmu on ja millise hinnaga? Mida peaks tähele panema, kui võtad tööle kaasa kutsika või vana koera? Millised on varjatud ohud ja kuidas neid maandada.

Intelligentne ja haarav

Tartu Toomkiriku varemed
Õhuline, aga tugev

Nimetatud külalised on mulle endale nii põnevad, et raske on nendega vestluseid ära oodata. Kuna tegu on oma ala asjatundjatega, siis on oodata sisutihedaid arutelusid, mis kannavad.
Ometi anname endast parima, et vestlused ei kujuneks liiga akadeemiliseks või raskeks. Intelligentses vestluses on omal kohal ka kerge huumor ja kindlasti inimlikkus.

Kui see vestlussari hästi käima läheb, siis tahaksin tulevikus veel külalisi kutsuda, sest on suur hulk põnevaid inimesi, kellel on teadmisi, mida jagada Hea Koera sõpradega. On palju erinevate teadusalade esindajaid, kellega tahaks vestelda koeri puudutavatel teemadel just nende vaatepunktist.

Aita meil see vestlussari käima tõmmata!

Laupäevad, et saaksid ka kaugemalt kohale tulla!

Sageli on kaugema kandi inimestel mureks, et teeme oma üritusi nädala sees ja Tartusse on raske jõuda. Nüüd otsustasime Lea Tummelehega, kellega neid vestlusi veame, et kultuur olgu kättesaadav kõigile! Seepärast on kõik Euroopa kultuuripealinna sündmused meil laupäeviti. (Sh Treenimisoskuste õpitoad)

Kuni 16. veebruarini saad registreeruda soodsama hinnaga kõigile seitsmele avalikule vestlusele külalisega.

Registreeru soodushinnaga kogu vestlussarja “Koertest kultuuripealinnas”

Olen tänulik, kui jagad seda infot edasi kõigile, kes võiksid olla huvitatud vestlussarjas osalemisest!

Treenimisoskuste õpitoad

Ja siis, et mitte ainult õhulosse ehitada ja vestelda, siis otsustasime hea kolleegi Lea Tummelehega ka Treenimisoskuste õpitubade sarja Tartu2024 lisaprogrammi lisada.

Treenimisoskuste õpitoad aitavad koeranduskultuuri parandada läbi koeraomanike loomatreenimisoskuste parandamise ja suurema teadlikkuse. Kui me oskame ja teame rohkem, siis jääb vähem ruumi jõu ja vägivalla õigustamisele. Nii loome sõbralikuma ja tervislikuma keskkonna nii loomadele kui inimestele.

Treenimisoskuste õpitubades  saad õppida käitumise ja õpetamise kohta.  Iga õpituba käsitleb käitumise muutmist veidi erineva nurga alt. Oled oodatud, kui soovid minna tagasi treenimise põhialuste juurde ning õppida ise ilma oma õppijat (koera) segadusse ajamata. Treenimisoskuste õpituba sobib sulle suurepäraselt siis, kui tegeled loomaga ja tema käitumisega – oled sa siis loomaomanik, treener või veterinaar.

Mis toimub Treenimisoskuste õpitoas?

Treenimisoskuste õpituba koosneb neljast olulisest komponendist:

  1. teooriast, mida Kristina ja Lea pakuvad iga teema jaoks tausta loomiseks ning fookuse sättimiseks;
  2. praktilistest treenimisharjutustest väikestes 2-3-liikmelistes gruppides ja
  3. kõigi osalejate aktiivsest osalusest mõttetöös – küsimused on oodatud läbi kogu õpitoa.
  4. Treenimisharjutuste analüüs. See aitab osalejatel edeneda oma treenimisoskustes järgmisele tasemele, sest kui tihti me ikka sõnalist ja konstruktiivset tagasisidet oma õpetamise kohta saame.

Meie Leaga aitame osalejatel mõista, kuidas käitumine kujuneb ja muutub. Aitame mõista, mida ütleb käitumisteadus selle kohta, kuidas ja miks käitumine muutub, ning kuidas me oma soove ellu viies peaksime käitumise seaduspäradega arvestama. Olgu selleks õppijaks siis koer, inimene- suur või väike, formaalses või mitteformaalses keskkonnas – või ka me ise, keda me pahatihti õppija rollis tähele ei pane.

Õpitubadest saad teadmised kogu eluks. TÕT-s pakutav info lähtub käitumisteadusest, mida seni pole väga laialt avalikkuses populariseeritud, ent mis suudab meie ja meie lähedaste igapäevaelu oluliselt ilusamaks teha.

poster TÕTpakett

Treenimisosksute õpitubade teemad on järgmised:

17.02 Käitumine,
30.03 Tagajärjed
27.04 Emotsioonid
25.05 Nõudmised
17.08 Vihjed
5.10 Planeerimine
16.11 Käitumisahelad

Õpitoad toimuvad kl 10.00-13.00 Hea Koera koolitussaalis kesklinna lähistel Ujula 1a, 4. korrusel.

Oodatud on nii algajad koeraomanikud kui juba tegijad – õppimisvõimalusi garanteerime kõigile vaatamata varasemast kogemusest.

Ka õpitubade sarja saad veel viimaseid nädalaid registreeruda soodushinnaga. Kui tahad kõigist õpitubadest osa võtta (mida me väga soovitame teha), siis tasub kindlasti registreeruda kuni 16. veebruarini!

Registreeru Treenimisoskuste õpitubade sarja siin

Tere tulemast Euroopa kultuuripealinna!

ilutulestik

Ilutulestik ja kaastunne

Published on by Hea KoerLeave a comment

Hea Koer toetab ilutulestikuvabade pühade mõtet!

Kui su koer on korralikult sotsialiseeritud, siis pole probleemi

Olen palju kuulnud ilutulestikusõpradelt, loomaomanikelt ja isegi kasvatajatelt seisukohta, et kui koera on korralikult harjutatud, siis pole ilutulestik mingiks probleemiks. Ega inimesed pea siis oma lõbu koerte pärast ära jätma!
Mina arvan, et see on võrdlemisi enesekeskne pilt sellest, mis toimub. Olgu, mõned loomad on tõesti võrdlemisi hästi kohanenud selle mölluga, mis toimub aastavahetuse paiku. Aga lisaks neile hästi kohanenutele on veel palju koduloomi, kes kardavad ja kannatavad (värisevad, üritavad paanikas põgeneda). Lisaks neile on aga ka suur hulk linnaloomi ning loomi, kes elavad linnade lähistel ja kannatavad selle müra ja valgusmängu käes ning keda kindlasti pole sihikindlalt “sotsialiseeritud” selle müra ja mölluga. Ja lõpuks on ka suur hulk inimesi, kes selle tugeva müra all kannatavad.

Kas me tõesti peame põhjustama kannatust nii paljudele erinevatele olenditele? Taome rusikatega vastu rinda ja kuulutame, et “KUI sul oleks NORMAALSELT sotsialiseeritud koer (“nagu minul”, käib sageli mõttes sinna juurde), siis poleks häda ju midagi! MINA igatahes tahan lõbutseda ja traditsioone jätkata! Aastavahetus käib ikka kõva pauguga!”

Lõbutseda saab tänapäeva külluse ajastul NII paljudel erinevatel viisidel, et lõbutsemine teiste heaolust hoolimata on lihtsalt südametu.

On väheusutav, et tänasel päeval on veel inimesi, kes poleks kuulnud loomade kannatustest aastavahetuse paiku. Küll on ilmselt hulgaliselt neid, kes pole aru saanud olukorra tõsidusest. Kui inimene pole näinud vana-aasta õhtul paukude pärast paanikas koera, siis see tundub võõras mure. Ja kui ta pole pidanud tegema ühe sellise loomaga 31.dets õhtul kell 5 viimast õhtust jalutuskäiku, sest edasi läheb juba liiga lärmakaks. Aga kuna keegi naljamees otsustas, et just NÜÜD, kell 17.04 31.detsembril oleks äge pauku teha just siis, kui inimene koeraga on vahetus läheduses, siis… Koeraomanikud teavad seda tunnet. Ka müratundlikud inimesed teavad seda tunnet. Kui sa aga lisad siia selle, et nüüd on su koer paanikas, sa pead tagama, et ta ei saaks end rihmast lahti tõmmata, sa pead kuidagi koju jõudma ja ärev aastavahetus on garanteeritud. Nüüd on ka koerainimesel väga halb. Kuigi teda on paukude suhtes korralikult treenitud. Koerad ja inimesed on sotsiaalsed loomad. Me tunnetame üksteise kannatusi. Kui kannatab koer, siis kannatab ka koeraomanik.

ideid ilutulestiku alternatiivideks
Photo by Clément M. on Unsplash

Aga traditsioonid?! Alati on uus aasta pauguga tulnud!

Kui minna tagasi ilutulestiku algse tähenduse juurde – Hiinas u 200eKr, siis selleks oli kurja eemalhoidmine. Eestis on aga olnud omad viisid kurjade hingede eemalhoidmiseks. Kui tahta ka tuld näha, siis võiks õues kadakaoksa või piparmünti sisaldavat vihta tossutada. KUI sa üldse usud hingedesse- kurjadesse ja headesse ja sellesse, et neid saab kutsuda ja tõrjuda. Aga kui sa ka ei usu, siis on eesti rahvatraditsioonid sellegipoolest väärt hoidmist.

Ja võibolla tasub ka siin Hiina omale Eestimaist eelistada! Isegi kui seal nii palju kärtsu-mürtsu pole.

Teenäitajad- omavalitsused

Tartu linn proovib sel aastal teisiti! Ilutulestik asendatakse valgusmänguga. Lisaks Tartule on Eestis hulk omavalitsusi, kus on mõistetud sellise sammu vajalikkust ning lähtutakse pigem kaastundest kui õigusest.

Koerasõbralik Tartu võtab 2024 aasta vastu vaiksemalt. Euroopa kultuuripealinnal on oluline ja kaastundlik otsus tehtud! Lugupidamine!

Jagan siin ka Tiina Toometi mõtteid loomade ja ilutulestiku kohta. Tema 3 soovitust on järgmised:


1. Ilutulestiku fännile – mõtle järele ja ära tee
2. Pauku kartva looma omanikule – ära mine loomaga välja ja kui lähed (vahel ju peab) varusta koer kahekordse rihmaga (kaelarihm ja traksid), rihma küljes sinu tel.nr., loom on varustatud kiibiga ja kiip on registreeritud. Paaniliselt kartvale – ravimid.
3. Inimesele, kes näeb paanikas looma – kui saad ta kätte (pea silma enda ja looma turvalisust), siis anna talle ajutine varjupaik ja asu omanikku otsima. Kui ei saa kätte (sageli ei saagi) – filmi/pildista ja jaga sotsiaalmeedias. Keegi kusagil otsib teda.

Rahulikke pühi kõigile loomadele ja inimestele!

Kui koer kaitseb toitu

Published on by Hea KoerLeave a comment

Koertele on omane endale hoida asju, mida nad hindavad ning kardavad kaotada. Söök on eluks hädavajalik, ja seega väga väärtuslik ressurss. Pole sööki, pole elu. Kuidas erinevad koerad reageerivad inimesele, kes toidule ligineb või proovib seda enda valdusse saada, võib erineda. Sellegipoolest on toidu kaitsmine normaalne koera käitumine.

Toidu kaitsmine on koerte adaptiivne käitumine, mis ilmneb olukordades, kus koer tajub ohtu elutähtsale ressursile. Ühes USAs 2012 aastal tehtud esialgses uuringus valiti osalema 96 varjupaigakoera, kes oma toitu inimese eest kaitsesid. Nende 96 koera käitumist hinnati uuesti 3 päeva, 3 nädala ja 3 kuu möödumisel peale uude koju jõudmist. Selgus see, et vaid üksikud vajupaigas toitu kaitsnud koertest kaitsesid seda ka kodudes.1

Miks koerad kaitsevad toitu?

Varased kodustunud koerad toitusid jääkidest. Nende ellujäämine sõltus sellest, kui palju toitu nad suutsid leida ja enda valdusesse saada. Võistlust ressursside pärast mõjutasid geneetika, isiklik ajalugu ja see, kui palju toitu oli saadaval.

Koerte vajadused võivad vahel omavahel vastuollu minna. Selline konfliktis koer hakkab proovima uusi lahendusi ning kui mõni neist annab talle soovitud tulemuse, siis on tõenäoline, et see käitumine kordub ka tulevikus.2

Koera heaolu seisukohast on väga oluline, et me ei paneks koeri valima kahe talle olulise väärtuse vahel.

Etoloogide üldine seisukoht agressiooni kohta on järgmine: agressiooni peamine eesmärk on jagada piiratud, kuid olulisi ressursse grupiliikmete vahel. Kui kättesaadavate ressursside hulk väheneb, siis tõuseb huntide grupis agressiivse käitumise juhtumite arv. Sarnaselt on gruppides elavatel koertel söögi juures registreeritud enam agressiivset käitumist. Agressiivne käitumine koertel täidab eelkõige informatiivset ülesannet. 3

Ritualiseeritud valvamiskäitumised on koertel püsinud hoolimata nende kodustamisest. Koertel on välja kujunenud erinevad ritualiseeritud kaitsmisviisid – nad võivad mokki tõsta, jõllitada teravalt silma, nende keha võib kangestuda, nad võivad teha erinevaid häälitsusi ning isegi hammustada, kui neile lähenetakse. Peale söögi võivad koerad valvata veel oma järglasi, paarilist, magamiskohta, lemmikkohtade ja inimeste lähedust. Valvamiskäitumine on rituaalne ning see pole mõeldud kahjustamiseks, ent see võib panna ohtu inimese, kes ei arvesta koera kehakeelega ning ei vasta sellele adekvaatselt. 1

Koerte käitumine on agressiivsem, kui ressursid on piiratud.

Kas ainult koerad?

Kujutle, kui lähed restorani ning sulle tuuakse toit ette, ent iga hetk võib tulla kelner ja söögi su eest jälle minema viia. Tekitab kerget ärevust, eks? Ja kui sa ikka väga näljane oled või toit sulle väga maitseb, siis võib ka tekkida tunne, et tahaks talle halvasti öelda. Või äsada. Kui sul on seda sööki vaja, et elus püsida, siis viisakuste vahetamise faas võib jääda õige lühikeseks.

Mina mäletan nõukaaja lõpu puuduste aega. Kuigi olin laps ja ei pidanud ise muretsema oma ellujäämise pärast, mäletan seda, kuidas inimesed krabasid lettidelt, trügisid küünarnukkidega, pilk ainult sellel juustukeral või lihatükil, mis (sõna otseses mõttes) võiski tagada ellujäämise. Lapsele oli see oli hirmutav. Ajad olid aga sellised, et midagi polnud saada ja süüa oli ikka vaja. Ressursside puudus muudab ka inimesed agressiivsemaks.

Mälu värskendamiseks või enese kohaliku ajaloo ja inimsoo käitumise eripäradega kurssi viimiseks lisan artikli lõppu viite nõukaaja defitsiidi kohta.4

Toidukausiharjutus kutsikakoolis- milleks?

Igas Kutsikate eelkooli grupis (2-4-kuustele kutsikatele) teeme harjutust, kus paneme kaussi toitu ja siis juurde ja juurde ja juurde ja juurde. Enne, kui toit otsa lõppeb, tuleb toitu juurde. Oma vanuse ja negatiivsete kogemuste puudumise tõttu sobib selline harjutus enamikule 2-4-kuustele kutsikatele. (NB! Ära proovi seda teha vanema koeraga, kes valvab toitu! See teeb ilmselt asja hullemaks. Loe edasi!)

Kui küsida inimestelt, mida me teeme ja milleks, siis sageli tuleb vastuseks midagi sellist “Selleks, et ta teaks, et kätt ei tohi hammustada.”

Ei. Me ei tee seda harjutust selleks, et ta teaks, et ei tohi hammustada. Me teeme seda harjutust selleks, et koer ei tunneks vajadust hammustada, sest ta on õppinud usaldama ja see inimene on oma käitumisega pälvinud koera usalduse.

Kuigi meie vaatepunktist on tulemus ju sama – koer ei hammusta kätt – on koera seisukohast vahe valgusaastate pikkune. Ühel juhul tekitame teadmise, et iga hetk võib keegi midagi ära võtta ja sa pead leppima. Teisel juhul tekitame teadmise, et kui inimene tuleb, on hea, sest ta pillab palakesi kausi sisse. Ja kui see inimene soovib kausi üles võtta, siis on see suurepärane, sest inimene paneb kaussi tavaliselt midagi ülihead ja annab koerale. Just seepärast tasub koeral lubada inimest kausi juurde.

Mida tehti mainitud uuringus, et toidu valvamist vähendada?

Kõne all olevas uuringus lisati koerad kohe nö “toiduprogrammi”, mis tähendas järgmist:

  • toit oli pidevalt saadaval,
  • osa koera päevasest toiduportsust said nad söögimänguasjast või nuputamist nõudva tegevuse kaudu
  • välditi igasugust erutust söötmise ajal
  • vihjati koer istuma enne toidukausi põrandale panemist.

Adopteerijatel soovitati vältida igasugust konflikti koera söögiajal (nt panna oma käsi korduvalt söögikaussi või võttes kaussi koeralt ära). Oluline oli, et koer saaks süüa ilma igasuguse häirimiseta. Ainus kokkupuude inimesega söögi ajal oli selgepiiriline ja positiivset assotsiatsiooni loov. Kui inimene möödus toidukausist, siis pillas ta sinna kõrge väärtusega maiuseid.

Ohtlikud soovitused

Kahjuks ringlevad Eestis tänase päevani soovitused näidata koerale, kes on peremees, mitte lasta koeral endale pähe istuda, mitte mingil juhul taganeda, kui koer uriseb jne. Selle juurde kuuluvad sageli sellised teaduslikult täiesti ebapädevad ja terve mõistusega raskestimõistetavad soovitused nagu “tee, nagu sööksid koera kausist esimesena, sest ta peab teadma, et tema on karja alam liige” või ka “kehtesta ennast, vajadusel füüsiliselt koerale koht kätte näidates”.

Koer on koer. Kui mina võtan endale koju elama teisest liigist elusolendi, siis pean mina õppima ennast talle arusaadavaks tegema ilma valu ja kannatust põhjustamata. Me ei võta ju koeri koju selleks, et neid kolkida ja maha tampida! Me võtame need intelligentsed ja tundlikud loomad selleks, et nende seltskonda, isiksust ja nutikust nautida!

Kui koerale läheneda suhtumisega “ära lase pähe istuda”, siis saadab inimest pidev mure selle pärast, kui palju on tal veel edumaad jäänud ja kas koer on juba “pähe istumas” või mitte. Selle pideva mure taustal hakatakse rumalalt käituma. Vägivallatsetakse vaimselt ja füüsiliselt, et oma edumaad säilitada ja “näidata koht kätte”. Selline käitumine rikub nii inimese-koera suhte kui koera psüühika.

Sa ei saagi teada, milline isiksus su koer on, sest ta ei julge näidata, mis talle meeldib ja mis mitte. Millised olukorrad talle raskusi valmistavad, millega on rohkem tegelda vaja, et ta koguks usaldust elu ja ümbruse suhtes.

Loomakaitseseaduse järgi on loomadele valu ja kannatuste põhjustamine keelatud. Millegipärast on see paljude kasvatajate ja koolitajate jaoks vaieldav punkt. Talupojatarkus on sageli see lipp, mida sel puhul kõrgel lehvitatakse, aga haridus – teaduslikul teel leitud tõsiasjad on pisendatud eluvõõraks nähtuseks, kuna nende teadmiste rakendamise oskused neil inimestel puuduvad.

Eetiline küsimus

Eetika tegeleb küsimustega Mis on õige? Mis on hea? Võttes oma koju teisest liigist looma, on endalt nende eetiliste küsimuste küsimine vältimatu! Millist elu ma tahan oma armsale koerale pakkuda? Millist elu tahan oma koeraga elada? Mida peaksin mina ja mu koer oskama, et ka ühiskonnaliikmete jaoks oleks minu valik (nii) õige ja hea (kui võimalik)?

Eks koeraga suhtlemise viis sõltub ka inimese tundlikkusest ja empaatiavõimest, aga eelkõige on küsimus eetilistes põhimõtetes. Milliseid meetmeid olen valmis kasutama selleks, et soovitud tulemuseni jõuda? Kas need on minu õppijat (koera) toetavad?

Ka siis, kui mõnes koolitusgrupis osaled, tasub teha inventuuri treeningprotokollides. Esmalt tasub vaadata iga üksikut harjutust: kas koerale õpetatakse soovitud käitumist (käitumise tugevamaks muutmine, kinnistamine) või surutakse alla soovimatut (keskendutakse sellele, mida ei taheta, karistatakse soovimatut käitumist)? Positiivne kinnistamine asenduskäitumiste õpetamiseks on kaugelt kõige tõhusam soovimatute käitumiste vähendamiseks.

Haridus on oluline! Igal koerainimesel peaks tekkima arusaamine koerast sellisena nagu ta on (liigilised, tõulised eeldused) ja huvi selle vastu, kuidas selle konkreetse koeraga koos hästi elada saab, arvestades mõlema vajadusi.

Ajend selle artikli kirjutamiseks…

…5-kuune retriiverikutsikas, kes kaitses oma toitu. Kui inimene sööva kutsika lähedale tuli, siis kutsikas läks silmnähtavalt pingesse, kõõritas silmanurgast inimest ja kui käsi koerale või kausile lähenes, siis hakkas kutsikas lõrisema, söömise tempo kasvas umbes topeltkiiruseks. Inimene proovis õpetuste järgi teha ning võttis kutsikal turjast kinni ja eemaldas söögikausi. Turjast võtmise peale üritas kutsikas inimest rünnata. Inimene oli abi otsinud kasvatajaga rääkides ning internetist uurides. Kõige enam jäi meelde kasvataja soovitus: ära lase tal pähe istuda. Näita talle, et sinuga nii ei või! Võta toit eest ära, hoia kutsikat söögita 24h (!?!?). Kui vaja, kehtesta end füüsiliselt Jne.

2 nädalat peale 2-tunnist individuaaltundi, kus söötsime kutsikat käest ja arutasime läbi, kuidas söögisituatsiooni korraldada, andis kutsikaomanik tagasisidet:

Peale Sinu käiku on meie elu muutunud rahulikumaks ja mõnusamaks!
Aitäh, et meile appi tulid!

Koerad väärivad seda, et õpiksime, areneksime ning aitaksime neil elada parimat võimalikku elu! Elu ilma hirmu ja valuta.
Elu turvaliste õppimisvõimalustega ja heade kompanjonidega turvalises keskkonnas .

Viited

1 Mohan-Gibbons, Heather, Weiss, Emily, Slater, Margret, Preliminary Investigation of Food Guarding Behavior in Shelter Dogs in the United States. avaldatud 2. sept 2012 Animals (Basel)

2 McGreevy, Paul, AA Modern Dog’s Life. How to Do the Best for Your Dog. The Expereiment, LLC, New York, 2010, lk. 229

3 Miklosi, Adam, Dog Behaviour, Evolution and Cognition. Oxford University Press, New York 2009, lk. 171

4 Nõukaaja defitsiidist loe siit.

Photo by Nick Fewings on Unsplash

Ussitõrje. Miks? Kuna? Kuidas?

Published on by Hea KoerLeave a comment

Ussid ja koerad

Ussirohtu tuleb täiskasvanud koerale anda reeglina iga 3 kuu tagant. Kui väljaheites on usse, kas siis ussirohu andmise tagajärel või muul ajal, siis tuleb peale esimest tõrjumist teha 10-14 päeva hiljem veel teinegi tõrje, sest soolestikus on ussid erinevas arengustaadiumis. Siseparasiitide mõju organismile jätan selles artiklis kõrvale. Räägin rohkem praktilisest poolest.

Ma olen koera pidanud alates 2003 aastast, aga esimest korda elus nägin junnihunnikul vingerdavat ussi alles sel kevadel. Õnneks mitte minu enda koera hunnikus. See oli päris võigas. Eks ta sõltu sellest, kui sageli sa selliste tegelastega kokku puutud… Kahjuks polnud mul kaamerat sel hetkel käepärast, et seda vaatepilti sinuga jagada saaksin.

Nüüd, sügisel, nägin sama koera hunnikus uuesti ussi. Küsisin peremehelt, millal viimati ussirohtu andis? Vastuseks sain – kevadel, siis kui see eelmine uss oli…

Parasiiditõrje osas paistab valitsevat mõningane teadmatus. Õnneks on teadmatust teadmisega asendada võrdlemisi lihtne.

Miks see üldse tähtis on?

Ussid ja inimesed

Oma lemmikloomadelt (kassid-koerad) võime saada kingiks nii paelussi kui ümarusse.

Solkmemunad on pinnases väga laialt levinud ning kanduvad pesemata kätelt, aedviljadelt või saastunud veega inimese seedetrakti. Kuigi solge inimese soolestikus paljuneda ei suuda, liigub ta kehas ringi ning võib tekitada erinevaid raskeid tüsistusi. 

Peensooles kooruvad munadest vastsed, mis läbi sooleseina veresoontesse tungivad. Verevooluga liiguvad nad läbi südame kopsudesse, kus nad edasi arenevad. Mõne aja pärast liiguvad larvid mööda hingamisteid neelu ja sealt edasi uuesti seedetrakti. Peensooles arenevad nad täiskasvanud isenditeks. Solkme areng munast täiskasvanud vormiks kestab umbes 2 kuud. Meie kehas võib üks solge elada aga 6-12 kuud.

“Vaevused sõltuvad solkmete arengufaasist, nn gripisarnane nakkus, kauakestev köha, kõhuvaevused, harva soolesulgus, sapiteede-, kõhunäärme- ja ussripikupõletik. Nahal võivad avalduda allergilised reaktsioonid. Lastel võib esineda isu halvenemist ja alatoitumust.

Üksikjuhtudel väljub täiskasvanud isend kehast suu või pärasoole kaudu, seda tavaliselt une ajal.”

Madis Veskimägi

Kuidas vältida nakatumist?

Korista!

Selleks, et nakatumisriski miinimumini viia, tuleks koera väljaheited koristada koheselt.

Eramajades elavad inimesed ei kipu seda tegema, sest lihtne on lasta koeral õues omapäi olla ning tüütu on koeral järel käia ning junne kokku korjata. Olen käinud aedades, kus on raske astuda normaalpikkusega samme, sest igal sammul on näha jääke koera tekitatud ja koristamata hunnikutest. Enamasti nii hull asi pole. Ruumi on rohkem ja junne koristatakse aeg-ajalt. Aga hiljem korjatakse sealtsamast maast õunu ja pistetakse “oma aia puhtad-pritsimata” õunad kohe kiirelt suhu… Ja parasiidid on kohastunud ellu jääma ja edasi kanduma. Nad on selles väga head.

Linnas jalutuskäigul võime ka erinevaid põhjendusi kuulda, miks mitte korjata – plastireostus, prügikastide puudus jms. Tasub aga meeles pidada, et linnas elab palju koeri võrdlemisi väikesel maa-alal, mille tõttu koerte põhjustatav reostus on keskmisest suurem.

Täiskasvanud ümaruss muneb päevas umbes 200 000 muna, mis 2 nädala pärast muutuvad nakkusvõimeliseks ja jäävad koera väljaheites oma uut ohvrit ootama. Värskes väljaheites ei ole munad veel nakatamisvõimelised. Seetõttu ei ole oma koera järelt koristamine ainult eetiline probleem.

Koerte väljaheited meie aedades ja parkides ohustavad mitte ainult teisi lemmikloomi, vaid ka inimesi. Eriti suures ohus on väikesed lapsed, sest lapsed liiguvad ja mängivad palju käpukil maas olles.

Täiskasvanud inimeste nakatumine lemmiklooma parasiitidega toimub näiteks pesemata kätega süües, kui parasiidi imetillukesed munad satuvad suu kaudu organismi. Lemmiklooma siseparasiidid ohustavad eriti väikelapsi

Südameapteek

Tõrju!

  1. Ussitõrjet tuleb teha kutsikale iga kuu kuni 6-kuuseks saamiseni.
  2. Ussitõrjet tuleb teha täiskasvanud koerale iga 3 kuu tagant.
  3. Kui väljaheites on ussid, siis tuleb tõrjet teha korduvalt, sest esimene kord hävitab ussirohi need ussid, kes on sooltes juba täiskasvanud. Usside paljunemistsükkel on aga üsna tihe. Neile, kes alles ussiks arenemata (suikvel algvormidena), ussirohi ei mõju.
    Seetõttu tuleb tõrjet usside märkamise järel teha korduvalt. Vähemalt 2 korda kui mitte rohkem. Tulemuseks peab olema ussivaba väljaheitehunnik.
  4. Tiinele koerale on oluline manustada ussirohtu regulaarselt. Konsulteeri oma veterinaariga, mida, kui sageli ja kui palju!
  5. Kontrolli regulaarselt oma koera väljaheiteid! Tõesti, väljaheitehunnikuid tuleb aeg-ajalt hoolikalt uurida, sest muidu sa ju ei tea, mis seisus su koera tervis on.

Pese ja puhasta!

Vanasti oli kätepesu õuest tuppa tulles ja enne sööki normaalne. Vahepeal on see “komme” kuidagi unarusse jäänud. Ülaltoodud teadmiste valguses (ja koroonaviiruse levides) on kätepesu seebi ja voolava vee all tõusnud jälle au sisse.

Ka marju, õunu ja teisi aedvilju tuleks enne söömist pesta.

Väldi kärbeste, tolmu ja näriliste sattumist söögile.

Lisaks kätele pese pesu, linu, tualettruume regulaarselt.

Kuidas anda koerale ussitõrjet?

Esiteks, kaalu oma koera! Mine kliinikusse ja meelita või vihja koer kaalule. Nii saad teada, milline on õige annus sinu koera jaoks just praegu. (Kaal muutub ajas! Ilmselt oled seda endagi puhul aeg-ajalt tähele pannud 😉

Osta koerale kindlasti koertele mõeldud ussirohtu ning uuri, milliste usside vastu see aitab. Kõik ussirohud ei tõrju kõiki usse. Tänapäeval on olemas ka maitsestatud tabletid, mida on koerale kerge manustada.

Kui koer rõõmuga maitsestatud tableti vastu võtab ja ära sööb, siis polegi muud vaja teha, kui vihjata koer mõnd toredat käitumist sooritama ja siis anda talle preemiaks maksamaitseline tablett. 🙂

Kui aga maitse nii hea pole, pead veidi rohkem eeltööd tegema. Võta maitsestamata määrdejuust või veidi pasteeti ning peida tablett pasteedist või määrdejuustust tehtud kuulikese sisse ära. Tee korraga valmis kuulikesed kõigi tablettidega, et saaksid teha lühikese trennisessiooni.

Ole ise rõõmus ja rahulik, räägi koeraga, ole ise elevil uue ja hea maiuse üle. Anna maiust pigem ülevalt, nii et koera pea on kuklas. Tekita huvi pallikese vastu ning lase sooritada mõni kiiret liikumist nõudev harjutus (nt keeruta ümber oma telje). Kiida ja anna koerale maius enne, kui tal hoog raugeda jõuab. Nii ei mõtle ta nii palju sellele, mida saab, vaid on tegutsemise režiimis ja rohi läheb alla tõenäolisemalt.

Ma eelistan alati koera vabatahtlikku koostööd kõigi ravi- ja hooldusprotseduuride juures, sest valikuvabadus suurendab oluliselt koera heaolu.

Kui oled rohkem huvitatud vabatahtlikust koostööst hooldus- ja meditsiiniprotseduuridel, siis 13. oktoobril algab vastav koolitus neile, kel läbitud Kodukoera põhikoolituse 1. ja 2. moodul. Registreeru siin.

Ja veel…

Mis on sinu jaoks regulaarse ussirohu andmisel suurimaks takistuseks? On selleks koera vastumeelsus rohu võtmisel? Või läheb ikka ja jälle meelest, millal viimati rohtu andsid? Või on probleemiks hoopis keskkonnaargument – kuidas ravimid mõjutavad keskkonda?

Jaga oma mõtteid meiega kommentaarides!

Kasutatud allikad:

Kuidas ära hoida ja ära tunda maokeerdu?

Published on by Hea Koer

Hiljuti kohtusin ühe endise õpilasega, kes rääkis oma elust ameerika akita (55kg) ja siberi huskyga (30). Viimane oli just õppinud end üle selja rullima.

Rullimine on üks armastatud trikke, mida koerasõbrad oma neljajaglsetele õpetavad. See algab lamamisest, sealt veereb koer külili, üle selja, teisele küljele ja siis jälle lamama. Ja see näeb efektne välja sõltumata koera suurusest. Ometi on sellel trikil selline risk, mille pärast näiteks loomaarstid ei pööra koera kunagi üle selja teisele küljele – see võib koera mao nö sõlme keerata.

Mis on maokeerd?

Kujutle, et koera magu on nagu paun kahe paela otsas (söögitoru ja kaksteistsõrmiksool). Kui makku satub sööki ja seal tekivad gaasid, siis magu paisub. Mao laienemine tähendab seda, et mao sisu ei saa edasi liikuda, sest mao paisumine on viinud selle alumise otsa sellisesse asendisse, mis takistab toidu ja gaaside edasi liikumist. Kui magu paisub (gaasid, toit, vedelik) ja ka pikiteljel tiiru peale teeb, on paun kinni – midagi ei liigu sisse ega välja. Seedimisprotsess toimub aga edasi. Rõhk maos kasvab.

Kui tahad näha

Kuidas see välja näeb?

Gaaside tõttu, mis maost välja ei saa,

  • läheb koera kõht punni (kõht muutub suureks ja kõvaks). (Kui kõht pole punnis ja kõva, ent näed teisi sümptomeid, siis see ei tähenda, et poleks maokeerdu!)
  • öögib, proovib oksendada ja/või häda teha, ent edutult
  • tunneb ebamugavust, rahutust. Need on varased märgid. Hiljem võib koer muutuda ka apaatseks.
  • ilastamine on suurenenud
  • koer seisab esijalad harkis ja kael ette sirutatud. See asend aitab tal veidi paremini hingata. Magu rõhub kopsudele ning ta proovib instinktiivselt tekitada kopsu rohkem ruumi õhu jaoks viies küünarnukke kehast eemale.
  • hingamine on kiire, raske, pinnapealne.
  • kiire pulss.
  • kahvatud igemed
  • kokkukukkumine

Kui 1-3 tundi peale sööki näed neid sümptomeid, siis jäta kõik muu pooleli ja KIIRUSTA kliinikusse, sest koera päästmiseks on aega väga napilt!

Miks see eluohtlik seisund on? Sa ei näe koerale peale vaadates neid olulisi protsesse, mis muudavad selle seisundi eluohtlikuks. Sa ei näe, kuidas paisunud magu rõhub teistele siseelunditele ning olulistele veresoontele. Verevarustus saab häiritud, mis võib viia erinevate organite kudede kärbumiseni. Samuti langeb koera vererõhk tänu sellele, et paisunud magu surub olulistele veenidele ning veri ei jõua südamesse tagasi. Paisumine võib põhjustada maorebendit, mis omakorda võimaldab maosisul kõhuõõnde pääseda.

Lühidalt: maokeerd on väga tõsine seisund, mis vajab KOHEST arsti poole pöördumist. Muidu koer sureb 100% kindlusega.

Kes on riskigrupis?

Maokeeru tekkepõhjuseid päris täpselt ei teata, ent on teada, kellel on suurem risk.

  • suurt kasvu koerad (rottweiler, berni alpi karjakoer, husky, retriiverid, saksa lambakoerad, saksa linnukoerad, airdale terjer jt)
  • sügava ja/ või kitsa rinnakorviga koerad (borzoi, dobermann, taks (!), pekingi paleekoer (!), basset hound jt.)
  • vanemad koerad
  • toitu kugistavad koerad
  • stressis või närvilised koerad
  • aktiivne liikumine enne ja pärast sööki
  • rasvane toit (rasv ja sidrunhape toidus esimese nelja koostisosa hulgas)
  • ja mõnede arstide sõnul ka seesama armastatud üle selja rullimine, mida võib vaadata kui aktiivset liikumist.

Mida teha, et maokeerdu ära hoida?

Kahjuks pole siin 100% töötavaid lahendusi. Ometi saad oma tegevusega üht-teist ära teha, et vähendada riski.

Ära anna koerale süüa 1-2 tundi peale jalutuskäiku, matka, mängutuuri jm aktiivset tegevust. Lase tal puhata ja rahuneda peale jalutuskäiku

Hoia söögi ja jalutuskäigu vm aktiivse tegevuse vahel vähemalt 2 tundi vahet! Lase tal peale sööki rahulikult toitu seedida!

Tolmuimeja- tüüpi sööjatel kasuta erinevaid söömist aeglustavaid kausse või mänguasju. Nö ogadega kausid, KONGid jm paksust kummist toidumänguasjad peaksid toidu kugistamist vähendama.

Vaata üle toidu koostis! Ära toida oma koerale rasvast toitu!

Anna koerale süüa 2-3 korda päevas, et hoida toidukogused väiksemad.

Hoia oma koera normaalkaalus! Mõningad allikad peavad ka ülekaalu ja alakaalu riskiteguriks.

Toida oma koera rahulikes oludes! Jälgi, et keegi ei kiusaks koera söögi ajal. Pole vaja õpetada koerale, et kõige kindlam on toit 1 sekundiga endale kõhtu imeda ja eks pärast paistab, mis saab…

Tee tööd selleks, et su koer saaks end siin maailmas turvaliselt tunda! Treeni, õpeta ning vähenda selle kaudu üldist stressitaset! See, et koer tunneb end oma loomulikus keskkonnas turvaliselt, on muuhulgas väga oluline heaoluküsimus.

Inimestel on kombeks leida seda, mida nad otsisid. Me tahaks vaadata seda ülaltoodud nimekirja ja mõelda, et minu koeral on see risk pigem väike. Ta on noor, ta ei söö rasvast, ta on rõõmus ja rahul jne jne. Kahjuks tuleb meil aga kõigil valmis olla selleks, et tuleb väga kiirelt tegutseda.

Läinud kevadel tuli Kutsikate eelkooli imearmas berni alpi karjakoera kutsikas Nööp. Nööp oli tore, õpihimuline, veidi pelglik kutsikas, ent Kodukoera põhikoolituse 2. mooduli algul oli tal küünarluu operatsioon ning kui ta sellest taastumas oli, tundus, et nüüd läheb kõik ülesmäge. Ometi sain ühel kolmapäeva õhtul kirja, kus Nööbi inimene teatas mulle, et Nööpi enam ei ole. Nööp suri maokeeru tõttu. Ta oli just 6-kuuseks saamas. Valu oli piiritu.

See artikkel on pühendatud Nööbi mälestusele. Ehk päästavad need teadmised mõne teise koera elu.

Viited:

Jason Nicholas, BVetMed, Bloat in Dogs: Signs, Symptoms and Treatment, 11. April 2017, Preventive Vet, vaadatud 27.08.2020

Dog Bloat: How to Protect Your Pup Fetch by WebMD, vaadatud 27.08.2020

Maolaienemine ja – keerd: üliohtlik akuutne seisund, www.samojeed.ee, vaadatud 27.08.2020

Mis ta’st saab kui ma teda ei koolita?

Published on by Hea KoerLeave a comment

Vahel saan kõnesid, kus inimene küsib koolitust. Selgitab, et ega ta näitusekoera ei taha. Tahab vaid koera, kes tuleks juurde, kui kutsutakse, istuks, kui öeldakse ja lamaks, kui öeldakse. Lisaks peaks ta püsima õuel, kui värav on lahti, sest “Vaadake, me elame maal.” Ja kanu ei tohiks ka taga ajada, sest meil on kanad.

Ma tahaksin väga teada, kas see kõlab ainult mulle nii või on teisigi, kellele selline jutt kõlab nagu “Teate, ma sain teleka, seal kastis on. Aga ma ei saa aru, see ei tööta! Ega ma sellelt masinalt mingeid imevigureid ei oota! Tahaksin vaid, et kui ma nupule vajutan, siis vahetaks kanaleid ja punasele nupule vajutades lülituks välja. Ja kindlasti on vaja, et hääletugevust saaks reguleerida, sest mõned filmid on tänapäeval NII lärmakad! Pole ju palju tahetud.”

Miks koer ei kuula?

No telekalt polegi ju palju tahetud… aga noorelt loomalt? Lülitu palun sisse siis, kui ma olen valmis sinuga tegelema ja kui ma olen sinuga mänginud, siis palun lülitu välja! No miks ometi ta välja ei lülitu?!

Eks meil kõigil tuleb vahel selline küsimus üle huulte, küsimus on selles, kui sageli see juhtub. Ka kõige osavamad treenerid peavad vahel ära kannatama oma koera puberteedi. Nad ei oota, et miski iseenesest korda läheb. Ei, neil on plaan ees, mida on vaja treenida, kus on noorel koeral rohkem abi vaja. Aga tulemusi näeb sageli alles siis, kui hormoonid lubavad… Ehk siis, kui teismeiga lõppema hakkab, koer täiskasvanuks küpsema hakkab.

Kas koer saab sinust aru?

Vihje on see, mida koer peab tähelepanuväärseks. Piltlikult öeldes – ma võin arvata, et koer reageerib “siia” sõna peale. Aga kui ma iga kord seda öeldes ka taskust maiuse võtan, siis on tõenäoline, et kui ütled “siia” aga maiuse jätad võtmata, siis ta ei tule. Miks? Kas seepärast, et ta on põikpäine ja pommib maiuseid? Või seepärast, et maiustega treenimine rikubki koera ära? Ei, ei, ei. See liigutus – käsi taskusse on alati ennustanud seda, et kui koer juurde tuleb, siis saab ta maiust. Samas, kui “siia” ei kõla sageli ilma vastava liigutuseta ning KUI see kõlab, siis ei tule kunagi midagi head. Millal siis tasub tulla? Kas siis, kui palk on ootel või mitte?

Selline mõttekäik võib tunduda labane. Minu koer küll nii omakasupüüdlik pole! Tema küll tuleb lihtsalt kutsumise peale! Esmalt – minu siiras tunnustus sulle, kui su koer tuleb! Järelikult oled kinnistajaid õigesti kasutanud ning koer mõistab sinu antud vihjet samamoodi nagu sinagi. Omakasupüüdlikkuse kohta – igal koeral on omad eelistused. Kui ta tuleb rõõmsalt sinu juurde, siis oled leidnud tema jaoks õige asja, millega kinnistada.

Kui nüüd aga veidi veel urgitseda selle kallal, miks vahel “siia” vihje töötab ja vahel mitte, siis on oluline ka, et koer teaks, kus ta peaks sinu juurde tulema. Ja kes veel ligiduses olla võivad, et sinu juurde tulek oleks tema jaoks kasudega üritus. Ja kas see, et sa rihma karabiinist kinni võtad, et teda kohe tuleku järel rihma panna, on tugevam vihje, mis ütleb “ära tule, head asjad lõppevad” kui “siia”, mis ütleb “jookse inimese juurde, sest sealt tuleb kübeke süüa”? Siin siis teema vihjete hierarhias.

Ja kuidas harjutada ennast puhtalt vihjeid andma? Ma näen oma koolitustel palju seda, et inimene pole teadlikki sellest, mida ta veel teeb, kui sõnalise vihje annab. Seega on ümberõppimist palju. Selle harjutamiseks on pilk väljaspoolt asendamatu.

Küsida võiks endalt ka seda, kus ma võin oma noore koera rihmast lahti? Kus “siia” töötab võrdlemisi kindlalt ja kus ta kindlasti ei tööta?

Kuidas üle elada teismeiga? Kuidas muuta käitumist endale sobivaks?

Mis võiks aidata seda iga üle elada, on teadmine. Teadmine, et see teismeiga on hädavajalik etapp koera elus. Samuti oskused suunata koera käitumist. Teismelise koeraga elades kipub vahel kannatus katkema. Eriti siis, kui sul on 1011 kohustust peale koera veel. Siis on vaja häid inimesi su ümber, kes aitaksid sul meeles pidada, et ta on SINU KOER, kellele sa soovisid pakkuda head kodu ja head elu. See, et su koera keha täidavad erinevad hormoonid, on looduse poolt seatud. Mida aga sina teed ja kuidas teda sel perioodil kasvatad, määrab teie suhteid edaspidigi. Psühholoogiline tugi neil rasketel aegadel on ülioluline! Mõni grupp satub tõesti olema teismeliste koerte inimeste tugigrupp, kui inimesed omavahel klapivad. Aga sõltumata sellest, kes klientideks on ja kui palju hingehoiupotentsiaali igaühes on, saab iga koerainimene tuge, kes tunneb, et raske on.

Tere tulemast meie (noorte) koerte inimeste tugigruppi!

Ausus suhetes

Published on by Hea KoerLeave a comment

Ikka tuleb aeg-ajalt ette vestlusi, mis panevad mõtlema sellele, kuidas me elame nii oma koerte, laste kui elukaaslastega. Kui ausad me oleme igapäevaselt? Üldiselt, muidugi, on ausus ju tore ja vajalik voorus. Aga praegu on parem, kui ma oma abikaasale ei ütle, et ma need kingad ostsin. Praegu on parem, kui ma lapsele ei ütle, et sõin selle viimase torditüki ise ära. Ma ütlen parem, et ei tea, kuhu see kadus. Nii väldin ebameeldivaid vestlusi ja mis sest ikka parem saaks, kui ütleksin… Ja koer… Pidin ma ta siin rihmast lahti laskma?! Nüüd ei saa teda kätte! Aga nüüd on aeg otsas ja praegu on mul vaja ta kohe kätte saada! Peidan end maja nurga taha ja püüan ta, lollikese, kinni, kui ta mind otsima tuleb… Nii palju siis aususest…

Ma ei tea, kui palju keegi meist oma kaasat ja last petta saab ja tahab. Ma tean, et petmine tundub paljudele süütu kuni see välja ei tule. Aga, kui sellest teada saadakse, kui saadakse teada et petsin, siis ei ole miski enam endine. Siis olen tekitanud uue reaalsuse – on võimalik, et me pole üksteise suhtes avatud ja ausad. On alanud aeg, kus on võimalik, et vajaduse ilmnedes me ei räägi kogu tõde.

Koera petmine

Ma olen näinud päris palju kordi ka seda, kuidas muutub koera käitumine, keda on petetud. Koera saab sarnastes olukordades petta vaid üksikuid kordi. Mõned koerad on kiired õppijad. Neile piisab 1-2 korrast. Mõne koeraga läheb veidi kauem. Aga sa võid võtta mürki selle peale, et ta leiab tulevikus sarnases olukorras teise tee kui see, mida sina tahaksid, et ta võtaks.

Kui Mürgel oli (2000. aastate alguses magalarajoonis üles kasvav) kutsikas, sai ta ikka aeg-ajalt olla majadevahelisel õuealal ilma rihmata. Tal olid seal ka mõned sõbrad, kellega koos joosta ja möllata. Kõik oli tore, kuni iga koer leidis mingit põnevat nuuskimist. Mürglit tõmbas prügikastide juurde. Need ajasid alatihti üle ning vahel pandi koerte, kasside, vareste jt jaoks ka sööki prügikonteinerite taha. Ka õuele puistati aeg-ajalt konte ja muud, mida inimesed heaks arvasid.

Mürgel ja sõber Edina 2004

Mis toimub toas?

Teismeline Mürgel teadis juba, et tuppa minnes tuleb puhata. Süüa saab ettenähtud aegadel ja trenni tehakse põhiliselt õues. Seega, lõbus on õues, mitte toas. Seega, tuppa minna on mõttetu ja nõme.

Kui ma hakkasin ilmutama märke tuppaminekust, hoidis ta alati eemale. Tegin siis näo, nagu läheksin üksi tuppa. Tegelikult jäin muidugi maja nurga taha ootele. Ja tuligi, lollike, suure kiiruga joostes ja otse mulle sülle. Kuts rihma ja tuppa. Eesmärk täidetud.

Järgmisel korral analoogses situatsioonis läksin samuti nurga taha. Ootasin, olin valmis teda kinni püüdma. Siis ta tuli! Minust 3 m kaugusel. Jooksis ümber maja nurga, vaatas, et ahah, siin sa oled, ja jooksis tagasi oma asju ajama. Ja nii oli ka edaspidi. Kuni ma lõpetasin petmise ja hakkasin teda õpetama. Kuni ma muutsin sündmuste tagajärgi tema jaoks.

Oma vigadest õpitakse…

Mind hämmastab ikka ja jälle asjaolu, et sul võib olla aastatepikkune ja paljude erinevate koerte kasvatamise kogemus. Ent iga uus kutsikas või täiskasvanu toob välja midagi, millest sa teoorias oled kuulnud. Midagi, mida tead, mis tundub elementaarne, ent sul pole olnud sellega kunagi probleemi ja sa pole asjaolude kokkusattumuse tõttu pidanud kunagi seda teadmist praktikasse rakendama. Nüüd oled sa aga kõige ehtsama supi sees ja tõded, et jah, seda tõepoolest on teooria öelnud, ent ma pole sellele kunagi ühel või teisel põhjusel tähelepanu pööranud.

Mida parem maius, seda nõmedam ülesanne

Hiljuti oli mul jutuajamine ühe suure koerasõbra ja hea treeneriga, kes ütles, et tema 6-kuune kutsikas on vist õppinud ära selle, et mida parem maius tal käes on, seda nõmedam tuleb ülesanne. Kutsikas on õppinud temast eemale hoidma ja see teeb teatud olukordades tema rihmast vabastamise võimalikuks. Sa saad koera rihmast lahti lasta siis, kui tead, et ta tuleb su juurde tagasi ja sa saad seda kiiresti teha.

Ta rääkis, kuidas kodus läheks kutsikas autosse ka siis, kui selle uksed veel kinni on. Kui aga metsas autouksed avada, siis tuiab kuts autost mõne meetri kaugusel ja ei kavatse tulla ei auto ega oma inimese juurde. Ja kui koerad platsil omavahel mängivad, siis käib kutsikas ühe ja teise koera ja erinevate inimeste juures, aga oma inimesele ta väga läheneda ei taha. Kui ta pakub oma kutsikale head maiust, siis kutsikas muutub seda umbusklikumaks, mida parem maius on…

See on nüüd see koht, kus osadel koerasõpradel on tahtmine öelda “Ilmselt ta peksab oma koera. Miks muidu ta talle lähedale ei lähe?!” Eeiei, pidage hoogu! On palju proosalisemaid põhjuseid, miks kutsikas juurde ei tule. Need, kes Nukitsamehe filmi on näinud… “Kui enne oli kõik puudu ja nüüd on kõik siin, siis on ju kõik üle!” Kutsikaga on vastupidi “Enne oli kõik üle ja sina panid mu rihma, nüüd on kõik puudu.” Sellest kutsikale piisab.

Trikid, et koera kätte saada

Kui sa nüüd otsustad, et praegu on mul vaja ta ikkagi kätte saada ja selleks ma….. see võiks töötada… Siis mida õpib kutsikas? Antud olukorras ei tasu ikkagi inimese lähedale minna. Ükskõik, millist hüve ta pakub! Lõpuks lõppeb see kõik ikkagi vabadusekaotusega.

Mida rohkemates erinevates olukordades sa selliseid “trikke” teed, seda kitsamaks jäävad sinu võimalused koeraga suhelda. Seda rohkem pead trikitama ja seda rohkem õpib koer läbi ampsama sinu trikitamist.

Pettunud inimene

Ja lõpuks inimene pettub. Tema tahtis head, tema kutsub koera juurde, aga see teeb kõike muud, ei kuula palumist, ei tule ka enam siis, kui erinevaid trikke teha. Ja nüüd on suhe rikutud.

Inimene on alati vastutav suhte eest, mis tal loomaga on. Nii nagu täiskasvanu vastutab selle suhte eest, mis tal lapse või teismelisega on. Meie saame teada, mõista, planeerida, ellu viia. Nemad on oma elukogemuse ja teadmiste piiratuse tõttu nõrgemas seisus.

Konstruktiivne plaan

Kui eelnevast võib jääda mulje, et ma pean õigeks koeri mitte üldse piirata ja lasta neil mängida nii kaua, kui neil tuju on, siis see on ekslik mulje. Ma arvan, et head suhted on sellised, kus üksteise vajadustega arvestatakse. Sama kehtib koera kohta. Head suhted on vastastikulised. Said möllata, nüüd läheme järgmisesse kohta ja vaatame, mida põnevat seal saab teha.

Kui sa oled oma koera korduvalt petnud, siis alusta nullist. Ära eelda midagi. Ära looda midagi. Hakka ehitama suhet, mis põhineks aususel ja lugupidamisel. Kui sina pakud seda koerale, siis õpib ka tema sind usaldama ning midagi sarnast vastu pakkuma. Tulemuseks on hea koostöö.

Kuidas seda teha? Algatuseks lõpeta petmine ning mõtle, mida tema selles olukorras soovib? Mõtle, kuidas saad talle õpetada, et hoolimata sellest, et teiste koertega mäng läbi saab, ei saa kogu lõbu läbi. Ja mida teie siis koos lõbusat teete? Mida head sul talle pakkuda on?

Koolitusele

Ma olen juba 12 aastat aidanud inimestel jõuda usalduslike ja heade suheteni oma koertega. Me ei tegele kiirete lahendustega, sest kiiretel lahendustel probleemidele on sageli pikas jooksus kahjulikud kõrvalmõjud. Küll on pikaajalised ja positiivsed kõrvalmõjud hoolikal, hästi läbimõeldud ja oskuslikul õpetamisel ning ausal suhtlemisel oma koeraga.

Millist suhet tahad sina koeraga kogu tema ülejäänud eluks? Kui tahad ausat suhet, siis on õppida ilmselt vaja. Hea uudis on aga see, et positiivsel kinnistamisel põhineva loomatreenimise kohta on maailmas tohutult infot. Ja mitte ainult algtasemel “anna koerale maiust, kui ta midagi hästi teeb”, vaid väga spetsiifiliste ja keerukate teemadeni välja. Ja hea uudis on ka see, et ka meil Eestis on osad treenerid end nii teoorias kui praktikas harinud ning ei kasuta enam nippe ja trikke, mis paneksid koera kuidagi midagi tegema, vaid õpetavad inimesele ja koerale oskusi, mida eluks vaja.

Augustist algavad jälle koolitused – Kutsikate eelkool 2-4-kuustele kutsikatele ja Kodukoera põhikoolitus. Kursuste ajad ja hinnad avaldan 3. augustil.

Jätkuvalt saad koolitusi ka iseseisvalt läbida, kui lähed :

virtual.heakoer.com

Käsklustele kuuletumine või töötav kommunikatsioon?

Published on by Hea Koer

Suvel on mulle jälle tulnud kirju, kus inimesed kirjutavad mulle, et vaja on saada koer käsklustele kuuletuma. See soov varieerub sõltuvalt sellest, kes kirjutab. Kui kirjutajaks on naisterahvas, siis täpsustatakse, et koer minu käsklustele küll allub, ent oleks siiski vaja, et ta ka lapse käsklustele alluks. Kui kirjutajaks on meesterahvas, siis tavaliselt tema käsklustele koer allub, aga sellest on vähe – naine ja lapsed peaksid ka oma sõna maksma panema. (Siit on kohe kiusatus edasi minna teemal, mida tähendab “allub minu käsklustele, aga mitte naise/ lapse omadele” ja kuidas see saavutatud on.)

Mis vajadus sellise soovi taga on? Ilmselt soovivad need inimesed, et nende koer oskaks käituda erinevates situatsioonides turvaliselt endale ja ümbritsevatele ja et tema käitumist oleks võimalik juhtida.

Aastakümnete pikkune ajalugu koerale haukuval moel käsklusi anda ja nõuda koeralt sõnakuulmist on pannud selliseid sõnu kasutama ka need inimesed, kes tegelikult koeraga võimumänge mängida ei taha. Lihtsalt koeratrennikultuur on olnud selline ja kultuur on nakkav. Probleem on siin aga selles, et sõnad loovad reaalsust, milles elame. Sõnadel on väga suur võim sellele, mida ja kuidas näeme, kuidas probleeme lahendame ja kuidas me üksteisega läbi saame.

Käsklus või vihje

Esimene parandusettepanek sellesse teemasse: kasutada sõna “käsklus” asemel “vihje”.

Loomatreenimise maailmas kasutatakse juba aastakümneid hoopis laiema tähendusega sõna “vihje”. Alguses võib uute sõnade juurutamine oma keelepruuki tunduda võõristav ja raske, aga see hakkab vaikselt ja taustal mõjutama ka sinu käitumist.

Miks vihje? Esmalt on “vihje” laiema tähendusväljaga. Käsklus saab olla sõna. Vihje saab olla ükskõik, milline õppija poolt tajutav stiimul keskkonnas. Koera jaoks võib see olla lõhn, heli, keskkond, ese, minu liigutus või mõni häälitsus/ sõna.

Võtame näiteks “istu!”. Mida see loomale vihjama peaks, kui ütlen talle “istu”? See heli (istu) annab koerale/ loomale teada, et kui ta kõigist oma käitumistest just tagumiku teatud viisil mahatoetamise valib, siis on tal võimalik saada kinnistus/ preemia. See tähendab, et tal on vaba voli teha, mida iganes ta soovib, aga kui ta valib selle käitumise, mida just parajasti palud tal teha, siis muutub tema jaoks midagi paremaks. Ehk siis – kui sa palud tal midagi teha ja annad talle soorituse eest midagi, mida ta tahab (toit, mäng, tähelepanu, võimalus ujuma minna vm), siis sa kinnistad vihjele vastamist ning ta teeb seda ka edaspidi võrdlemisi tõenäoliselt.

Aga ta ei kuula!!! Miks?

Võimalik, et ta ei tea, mida see märk/ heli/ ese tähendab, mis meie jaoks nii arusaadav on. Tasub mõelda, kas ja kuidas sa tema vihjemõistmist testinud oled? Mitmes paigas ja mitmes erinevas situatsioonis sa testinud oled? Paindlikkus ja üldistamine tuleks planeerida koolitusse sisse juba enne treenima hakkamist. See ei tähenda aga, et õpetan toas “istu” vihje selgeks ja siis proovin 100 erinevas kohas ning avastan, et ta ikkagi ei vasta sellele vihjele. Sellise tegevuse tulemusena võib nii koera enesekindlus kui vihje usaldusväärsus sootuks kaduda. Üldistamist ja paindlikkust tuleb lisada õppija enesekindlust ja arusaamist arvestades.

Teiseks põhjuseks võib olla see, et me oleme lisaks teadlikult antavale vihjele lisanud midagi, mis on koera seisukohalt täpselt sama oluline vihje, ent me ise ei teadvusta seda liigutust/ asendit/ kohendamist ja teised inimesed seda ei tee. Seega on kinnine ring – mina ei teadvusta, mida ma teen, koer teab, aga ei ütle. Kuidas siis teada saada, kui ma ei tea? Filmimine, peeglist vaatamine, abiline kõrvalt vaaamas. Filmimine on aga kõige lihtsam, neutraalsem tagasiside ja sa ei sõltu mitte kellestki teisest.

Motivatsioon on kolmas küsimus – kui sulle antakse ülesandeks remontida vana talumaja ja tasuks pakutakse… “Raha.. mingi hulk, pärast vaatame, kuidas tuli… Loodetavasti siis raha on… Aga kui pole, siis proovi mõista, ega siis kogu aeg ju raha pole nii palju… ” Selline suhtumine ei süsti kindlustunnet. Eriti, kui oled ühe korra juba sellise lepingupartneriga tööd teinud ja tühjade pihkudega jäänud. Koera ei tohi petta. Sa saad koera petta vaid loetud korrad. Ja edasi oled sa suures jamas. Kui sa oled aga loonud usaldusliku suhte, olnud aus ja ettearvatav, pole olnud kooner preemiatega, siis miks ta ei peaks seda käitumist sooritama?

Koolitus

Inimene tahab, et ta saaks oma koera käitumist juhtida. Ilma selleta on väga raske, kui mitte võimatu, koos elada. See soov võiks saada tugevaks aluseks uute oskuste ja hoiakute õppimisel.

Minu töö on koolitada koeraomanikke oma koeri õpetama. Ma õpetan inimestele, kuidas oma koeraga paremat suhet luua, kuidas õpetada koera nii, et ta teab, mida sa temalt soovid ja et ta suudab seda käitumist sooritada. Ma õpetan, kuidas saavutada usaldusväärne vihjetele vastamine, nii et küsimus poleks võimus, kes-keda, vaid et küsimus oleks kahepoolses kommunikatsioonis. “Palun tee sina seda, siis ma saan sulle pakkuda neid ja neid hüvesid.”

Kuidas selleni jõuda, et koer tahaks teha koostööd ja kuulaks? Seda saab harjutada erinevatel kursustel, mida Hea Koera koolis pakun. Kuna aga sageli on tegemist on hoiakute ja mõtteviisi muutusega, siis ei tule tulemused ühe sõrmenipsuga!

Kas koer sobib sinu lemmikuks?

Published on by Hea KoerLeave a comment

Käesolev on kokkuvõte 7.06 peetud loengust Eesti Loomakaitseseltsi Facebooki lehel.

Sellele küsimusele vastamiseks on tohutult võimalusi. Käesolevas loengus rääkisin palju koerte vajadustest ning sellest, mida see inimese jaoks tähendab. Koerte vajadustest rääkides lähtusin Linda Michaels’i Koerte vajaduste hierarhia skeemist, (mis põhineb Abraham Maslow skeemil) mille Laura Kiiroja ja Maarja Tali on tõlkinud eesti keelde.

Millele pöörata tähelepanu, kui tekib mõte “Äkki võtaks koera?!”

  1. Kas näed koera vajaduste rahuldamist kui hädavajalikku komponenti koeraga koos olemisel?
  2. Kas näed seda pigem nagu rasket kohustust või võimalust õppida tundma seda intelligentset, seltskondlikku looma? Võimalust looma temaga sügavat ja usaldavat suhet?
  3. Kas sa oled valmis tegema oma ajakavasse muutusi, et su koer saaks piisavalt treeningut, suhtlust sinuga ning liikumist erinevates keskkondades?
  4. Kas sul on rahalisi ressursse koera ravimiseks, vaktsineerimiseks?
  5. Kas sul on ressursse, et võimaldada oma koerale head ja koerasõbralikku koolitust?
  6. Kas sul on ajalist ressurssi ning vaimset ressurssi, et õppida koerte käitumise, õpetamise kohta, et saada päriselt aru, kuidas looma käitumised kujunevad ning kuidas neid mõjutada? Kas oled valmis muutma vajadusel oma varasemaid arusaamu, et tagada koera heaolu?
  7. Kas oled valmis oma kodus ajutisteks või püsivateks ümberkorraldusteks, et tagada kutsika kasvamisel turvalisus ja vältida probleemkäitumiste tekkimist? Näiteks paned kingad koridoripõrandalt ära, katad elektrijuhtmed jne või kindlustad aia, ehitad selle kõrgemaks jne.
  8. Kui sul on kodus lapsed, siis kas sul jätkub jaksu, kannatlikku meelt ja oskust, et õpetada oma lapsi koeraga kannatlikult, austavalt ja sõbralikult suhtlema? Kas sul jätkub jaksu ja kannatlikku meelt ning oskusi, et õpetada koera laste juures rahulikult ja sõbralikult käituma?
  9. Kas tunned, et koerata elamine on muutunud sinu jaoks talumatuks?

Iga koera vajadused vajavad rahuldamist. Siin välja toodud mõned

Iga koer on unikaalne. Nii nagu lapse sünnil – sa ei tea, kes temast kasvab. Nii ei tea sa täpselt ka seda, kelle saad, kui kutsika endale koju võtad. Sa pead olema valmis selleks, et see koer, kes sinu ellu tuleb, erineb oluliselt sinu unistustes kujutletud koerast. Ta võib olla lõputult hakkaja ja julge, lõppematu energiaga alati valmis midagi uut välja mõtlema, alati valmis midagi uut korraldama. Oled sa selleks valmis? Ta võib olla aga ka erakordselt tundliku natuuriga, kes vajab palju aega harjumiseks ning palju kannatlikkust, et luua usaldus maailma ja inimeste suhtes. Kas oled selleks valmis? Ja ta võib olla väga hästi tasakaalus – valmis midagi ette võtma, kui olete koos õue minemas, ent on rahulik siis, kui te kodus unelete. Kas võtad aega, et oma kutsikale neid oskusi õpetada?

Iga koer on intelligentne. Iga koer vajab võimalust oma ajusid kasutada, õppida erinevaid käitumisi, probleeme lahendada. Kui inimene neile tööd ei anna, siis leiavad nad sageli ise erinevaid võimalusi oma liigse energia kasutamiseks. Näiteks võivad nad kaevata maast üles lillesibulaid ja peenraid või avada külmkapiuksi ning süüa öösel külmkapp pooltühjaks. Kas oled valmis koerale koolituse näol ajutööd pakkuma? Kas oled valmis temaga koos aega veetma?

Iga koer vajab seltskonda. Sõltumata sellest, kui pingelised su päevad on ja kui väsinud sina töölt tulles oled, su koer ootab sind ning on terve päeva puhanud, et sinuga koos toredaid asju ette võtta. Koer ei saanud valida, kas kolida sinu juurde. Sina valisid koera enda koju võtta. Seega, sina vastutad, et koer saaks liikuda, sinuga suhelda, mõnede teiste koertega suhelda.

Iga koer vajab turvatunnet. Sina oled oma koera jaoks olulisim isik. Sa oled ainus, kellele koer saab loota, kui juhtub miski, mis tema turvatunde kõikuma lööb. Ükskõik, kas kutsikaeas või täiskasvanueas. Kas kaitsed teda? Kas ta saab sinu peale loota?

Iga koer vajab liikumisvõimalust, uudsust ja võimalust suhelda oma liigikaaslaste ja teistest liikidest olenditega. Koerad vajavad vastavalt oma tõule ja tüübile piisavalt liikumist ja võimalusi uudseid olukordi ning kohti uurida. Keskkonna rikastamine kuulub vältimatult koera hea hooldamise juurde.

Sinu vastutus koera ees

Vali kasvatajat hoolikalt! Uuri sind huvitava tõu tervise kohta, uuri, kas kasvataja on teinud terviseuuringud, uuri, mida kasvataja tõu ja selle pesakonna juures oluliseks peab? Uuri ka elu kohta, mida kutsikate ema tiinuse ajal elas, kas seal oli stressirohkeid sündmusi – see jätab ka kutsikatele jälje. Vaatle kutsikate ema käitumist. Uuri samuti seda, milliseid kogemusi pakub kasvataja kutsikatele enne loovutamist.
Kui kutsikat tahetakse “maha parseldada” enne 7. elunädalat, siis see peaks olema tõsine ohumärk! Selles vanuses kutsikad peaksid olema oma pesakonnaga.

Varjupaigast koera võttes räägi varjupaiga töötajatega, külasta koera mitmeid kordi, vii teda jalutama, mängi, tegele. Nii saad temaga tuttavaks, saad teada, kas te vastaestikju üksteisele meelditte. Arvesta, et osadel varjupaigakoertel on selja taga traumaatiline minevik, mis võib mõjutada tema käitumist.

Igasuguse suhtluse ja treenimise baasiks on usaldus. Usalduse esimene aste on teadmine, et mina ei tee sulle haiget ja sina ei tee mulle haiget. See on oluline nii treenimismeetodite valikul kui igapäevases suhtluses. Edasi, tugevam usaldus võib aga olla nagu turvavõrk, mis kannab ka siis, kui asjad ongi ebakindlad. Oleme alati raskustest läbi tulnud, tuleme ka sel korral.

Usaldus hõlmab ka treenimismeetodite ja treenimisvahendite valimist. Tänapäeval on laialt kättesaadav info positiivsel kinnistusel põhineva koolituse suhtes. Hari ennast ise! Ära oota, et treener ütleks sulle iga sammu ette. Suurema osa oma ajast veedad sa koeraga kahekesi. Oma otsused pead ise tegema.

Osad treenerid ei tunne hästi õppimisteooriat. Sinu koer ei peaks seetõttu kannatama. See on ka sinu vastutus! Ära kasuta treenimisvahendeid ja -võtteid, mis teevad koerale haiget või hirmutavad teda.

Humaanne treening on võimalik nii mõrtsukvaalade, elevantide kui lõvidega. Kas tõesti tundub tõsiseltvõetav väide, et iga koeraga ei saa positiivsel kinnistusel põhineva treeninguga tulemust? Need, kes väidavad, et mõnd koera(tõugu) tuleb karistada, ei valda tänapäevast infot õppimisteooria kohta ega tänapäevaseid treenimisstrateegiaid, samuti on küsimus eetilistes põhimõtetes. Ja sõltumata sellest, kui teadlik on su koolitaja, vastutad lõppeks ikkagi sina oma koera ees ja sina elad temaga järgmised 12-15 aastat koos, mitte su koolitaja. Kellel on rohkem kaalul?

Kas sul on koera VAJA?

Kui suur auk on sinu hinges, ajas, ruumis, mis täitmist vajab? Kas see on koerakujuline SUUR auk? Või on see väike igavuse auk, mida on lihtne täita filmide, raamatute, kokkamise või muuga?

Võta koer ainult siis, kui koerata elu väljakannatamatu tundub.

Nina õnn
Stressis koer, Ei

“Ei!” Kas jah või ei?

Published on by Hea KoerLeave a comment

“Ei” on huvitav sõna. See ütleb, et miski ei ole midagi. Ei ole õige vastus, ei ole õige käitumine, ei anna soovitud tulemust, ei ole olemas. “Ei” nullib ära me mõtted, plaanid. Halvemal juhul ka algatusvõime, enesehinnangu ja usu elusse ja inimestesse.

Ometi on üldlevinud arvamus, et lapsed, koerad ja ka alluvad peavad seda kuulma, et nad hakkaksid paremini tööle. Et noored õpiksid, et elu pole ainult lust ja lillepidu. Et kaasad saaksid aru, et see, mida nad teevad, pole piisav. Tuleb rohkem teha, tuleb püüdlikumalt sooritada jne.

Muidugi, ilmselt on üpris raske “ei” ütlemisele täielik nulltolerants kehtestada. See on ilmselt kõrgema taseme teadveloleku ülesanne. Enamik meist seda igapäevaelus ei suuda. Ometi aitab juba suurem teadlikkus keelamise ohtudest seda mõnevõrra vältida.

Miks “Ei” Hea Koera programmis pole?

Inimese pärast

Näed kutsikat trepist üles ukerdamas, kuigi see on talle keelatud. Sa ütled “Ei” ja tood ta sealt alla. Natukese aja pärast on ta aga uuesti trepil tagasi. Kõik kordub. Viiendal korral su hääletoon muutub tüdimuse tõttu kurjemaks ja veidi järsemaks. Kutsikas ehmub, vaatab sinu poole ja eemaldub trepist. “Töötas! Lõpuks ometi hakkab mõjuma,” rõõmustad. Kui kutsikas järgmine kord esikäpad trepile paneb, röögatad jälle “Jäta! – EITOHI!” Ka seekord läks kutsikas trepilt minema ja rohkem ta enam trepi lähedale ei lähe. Patsutad endale mõttes õlale. “Hästi! Töö tehtud. Edukalt! Kutsikas on õpetatud trepile minemast!”

Mis hind sel võidul on? Milliseid harjumusi sina endas kultiveerisid?

Käitumisteooria ütleb, et korduvad need käitumised, mis saavad käituja jaoks soovitud tagajärje. Edukas keelamine kinnistab sinu keelamiskäitumist. Mis tähendab, et sa teed seda järjest suurema tõenäosusega järjest kasvava sagedusega. Käitumise seadused on loodusseadused nagu gravitatsioon vms. Sa võid mitte uskuda, mitte tahta, aga see on nii sellegipoolest.

Mis sellest on, et sinu keelamiskäitumine kinnistatud saab? See muudab sinu suhtlemis-/ õpetamisstiili. Sa hakkad rohkem ja rohkem keelamisele lootma. Tulemuseks on vähem hoolikat õpetamist ja rohkem keelamist. Ja kui keelamine tasakesi öeldes ei tööta, siis keerad häält valjemaks, lisad kulmukortsutuse, lisad paar sammu keelatava poole jne jne.

Mis hind sel võidul kutsika jaoks on? Mida kutsikas õppis?

Photo by Matthew Foulds on Unsplash
foto: Matthew Foulds / Unsplash

Miks keelamine kutsikate puhul tavaliselt töötab? Rääkimine ei tähenda vaid sõnu, mis voolavad ühtlaselt ja vaikselt suust välja. Rääkimisega kaasneb kehakeel, miimika, intonatsioon, keha liikumine. Kui sa näed kutsikat tegemas midagi keelatut, mida on vaja koheselt katkestada, siis mõjutavad su käitumist erinevad asjaolud. Ajaline surve katkestada käitumine kohe ja kiiresti, paneb meid tavaliselt liikuma kutsika poole. Sageli on need paar (ähvardavat) sammu, kummarduma ja sirutama käsi kutsika poole. Asja kiireloomulisus paneb paljusid meist häält tõstma. Kui tegemist on veel nö pahandusega, nt kingade närimine vms (see on tegelikult “pahandus” ainult sinu peas! Kutsika jaoks on see lihtsalt üks mõnus tegevus), siis kortsutad kulmu.

Pane see kõik kokku ja kujutle, kuidas see kõik väikesele loomalapsele paistab? Üpris hirmutav. Üsna sarnane sellele, mismoodi multikates pahalased väikesi peategelasi hirmutavad. Hirmutamine. See töötab, sest see on hirmus, sest see tekitab ohutunde. Kas hirmutamine tuleb kasuks teie suhtele? Kas sa tahad, et su koer sind kardaks?

Üks SUUR oht on “Ei” puhul veel. Hirm üldistub. See võib üldistuda sinu kodutrepilt kõigile treppidele. Kui sul on suur koer, siis võid sellega ise väga hädas olla. Kui sul on väike koer, keda füüsiliselt tassida jõuaks, siis võib selline tassimine tema psüühikat negatiivses suunas mõjutada, kuna ta leiab end pidevalt uutesse kohtadesse asetatuna. See hirm võib kleepuda ka sinu külge, sest sina oled ohu allikaks. Kuhu see hirm veel kleepub ja laieneb, seda näed alles hiljem. Tahad riskida? Parem mitte.

Pikem ülesanne, mille juurde soovitan sul pärast artikli lõpetamist tagasi pöörduda, eriti kui jätkuvalt arvad, et hirmutamine ja keelamine peavad mingil põhjusel su repertuaari kuuluma.

Kui sa soovid, et su koer sind (vahel) kardaks, siis miks? Kas sa kardad, et muidu ei suuda sa koera käitumist kontrollida või mõjutada? Kas sa tahad, et teie suhe põhineks hirmul? Et koer teeks seda, mida ütled seetõttu, et muidu juhtuvad tema jaoks hirmsad asjad? Kas sa tahad, et ta elaks sinu kõrval 15 aastat teadmises, et vahel võid sa kohutavaks monstrumiks muutuda? Ega tema ei tea täpselt, miks või kuidas need muutused sinus toimuvad. Ta teab ainult, et vahel juhtub… Mõnele koerale sellest piisab, et kroonilist stressi kogeda.
Kas sinu arvates on eetiline tekitada tahtlikult ja sihilikult hirmu tundvates ja intelligentsetes elusolendites nagu koerad (ja inimesed)?

Kuidas “Ei” taustamüraks muutuda võib?

Miks keelamine hiljem enam hästi ei tööta? Kui kutsikas kuulas üpris kenasti sõna, siis teismelised enam nii meeleldi “sõna ei kuula”, st nad ei tee seda, mida palud neil teha. Kui keelad teismelist, siis vaatab ta sulle ehk otsa ja “laseb vilet” ning tõenäoliselt teeb edasi seda, mis talle meeldib. Mida nüüd teha? Saad muidugi lisada rohkem ähvardavaid mitteverbaalseid elemente, ent jällegi jõuame välja hirmuni.

Aga… Kutsikas kasvab ja näeb ka olukordi, kus inimene korrutab “Ei! EI!”, ent ebameeldivat ega meeldivat tagajärge ei järgne. Algab harjumine “Eieiei”-ga. Ja lõpuks mõistavad paljud koerad siiski, et nad on sinust kiiremad, osavamad. Sa ei saa teda kätte, et võtta ta suust ära keelatud ese. Pigem ennustab keelamine mõne koera jaoks mängu – nüüd tuleb ta mind taga ajama ja ma saan teda jooksutada! See ajab inimesi väga närvi, aga koer on saanud seda õppida tänu meie käitumisele. Mida siis nüüd teha? Kuhu edasi? Kui karmiks edasi? “Shoot the dog”?

Mida “Ei” õpetab?

“Ei” ütleb, et midagi ei tohi teha. Mida aga selle asemel teha tuleks, seda keelamine ei õpeta. Kujutle, kui sulle öeldaks: “Ära istu seal niimoodi!” Kas ma ei tohi seal istuda või niimoodi istuda või üldse mitte istuda? Aga mida ma siis selle asemel tegema peaks? Vastuseks kõlab sageli: “Kõike muud, aga mitte seda.” Kas tõesti kõike muud? Ilmselt mitte. Aga kust peaks koer teadma, millised on vastuvõetavad alternatiivid?

Kuidas õppija peaks teadma, millised sinu kujutlused vastuvõetavast käitumisest on?

Mida õpetada? Kuidas vältida tarbetut keelamist?

Õpeta koerale soovimatu käitumise asemel alternatiivne lubatud käitumine ja/ või kohanda keskkonda. Näiteks õpeta talle, et sinu kojutuleku puhul tervitamine toimub põranda lähedal. Sa kükitad maha, hoiad sõrme kaelarihma vahel ja sügad koera, laskmata tal üles hüpata, ent pakkudes siiski hellust ja lähedust, mida ta vajab. Ja kui ta soovib sulle trepist üles järele tulla, siis on mõistlik panna trepi ette värav, et ta ei saaks seda teha. Ilma läbirääkimiste ja hirmutamisteta. Ühtlasi on siin tarvis teda õpetada ka mõnusalt üksi aega veetma.

Kui tahad ikkagi vihjet “Ei” kasutada, siis peaks see olema mitte ähvardus, vaid vihje. Vihje, millele vastamise järel tuleb koerale tasu. Praegu sooritatav käitumine sulle tulu ei too, aga kui selle käitumise lõpetad, siis seal, eemal, saad teha üht teist asja, mis sulle tulu toob!

Kas see ei tekita olukorda, kus koer proovibki ainult keelatud käitumisi, et tähelepanu saada? Jah, see võib juhtuda, kui keelatud käitumised ongi ainsad, kus sa koerale tähelepanu pakud. Kui sa aga annad talle piisavalt seltskonda, mõttetööd ja füüsilise liigutamise võimalusi ka muul ajal, siis see ilmselt nii pole.

Kodukoera põhikoolitus

Kodukoera põhikoolitusest saad teadmised ja oskused, et oma koera käitumist juhtida teda konstruktiivselt õpetades, mitte keelates. Kui valid keelamise asemel õpetamise, siis saad liituda grupiga soodushinnaga! virtual.heakoer.com/kodukoera-pohikoolitus1

Liitu juba 11. mail algava Kodukoera põhikoolituse 1. mooduliga alustava grupiga!