Eesti rahvusriik sai alguse tänu eestlastele, kes otsustasid jätta endale tuttava ning minna õppima ja õppida edasi ka siis, kui elementaarne oli juba omandatud.
Kõigile Hea Koera koolitustele on 24.-25. veebruaril soodustus 24%, kui kasutad kupongi PALJU6NNEEESTI24!
Eile lõpetas järjekordne grupp KPK1 kursusega. Nii äge grupp oli! Jälle! Inimesed, kes olid tulnud Kodukoera põhikoolitusse selleks, et ise aru saada. Et aru saada, mis juhtub siis, kui nii teha või kuidas nende seni loodud tagajärjed koera käitumisele ja nende suhtele võib mõjuda. Juttu oli palju. Korra vastasin küsimustele isegi nii kaua, et mulle endalegi tundus seda palju. Küsisin, kas grupp on sellega rahul. Nad ütlesid, et see on väga oluline osa tunnist. Harjutusi saavad nad teha ka kodus, aga tundi nad tulevadki minu selgitusi saama kodus tekkinud küsimustele. Väga analüüsiv ja mõtlev grupp oli imetoredate koertega.
Eilne päevakangelane oli minu jaoks Dragon (fotol). Esimesse tundi tulles kartis Dragon trepist üles tulla ning ruumi siseneda. Esimeses tunnis ta värises, toitu ikka võttis, aga harjutuste vahel puges tooli alla peitu. Teises tunnis ta enam tooli alla ei pugenud. Trepist alla aga ikka ei läinud. Neli tundi sai teda trepist üles ja alla viidud süles. Aga peale esimesi kordi harjutati teda siiski vähehaaval ka trepiga.
Viimased kaks tundi olid aga hoopis teises toonis. Dragon jooksis omal jalal rõõmsalt trepist üles ning minu koolitusruumi tuiskas ta sisse suure hoo ja rõõmuga. Ta tervitas mind võimalusel rõõmsa ninamüksuga ja kui võimalus avanes, siis veelgi emotsionaalsemalt üles hüpates ja minu ees suurest rõõmust keksides.
Võiks ju öelda, et üles hüppamine pole mingi korraliku koera käitumine ja ükski koerakoolitaja ei peaks seda kui positiivset välja tooma. See võiks olla tõesti tõsi siis, kui tegemist on koera emotsionaalseid vajadusi eirava koolitusega. Aga antud juhul oli suur hirm asendunud rõõmuga sooritusest, kasvava enesekindluse ja usaldusega inimeste vastu. Sellises olukorras poleks õige seda rõõmu kohe maha keerama hakata. Edaspidi hakkame vaatama seda, et ta ei saaks enam kinnistust pealehüppamise eest, ent et kontakt säiliks.
Suhete ja usalduse loomine on peen kunst!
Mind liigutas Dragoni perenaise tagasiside kursusele. Ta meenutas, et kui ma esimesel tunnil rääkisin, mida ta koer peaks kursuse lõpuks teha suutma, siis naeris ta mõttes selle peale ja ütles “No way! Minu koer ei suuda ilmaski selliseid asju nii lühikese ajaga tegema hakata! Ja nüüd ma vaatan teda- jooksmas trepist üles ja tegemas kõiki neid asju HÄSTI! Ja see on uskumatu! Uskumatult lahe!”
Ja see on tõepoolest lahe! Mulle endale ka isegi pärast 17 aastat!
Vahel tundub endale ka, et imed juhtuvad!
Ja see meenutab mulle jälle, et tee tööd ja usalda protsessi, siis tuleb tulemus ka!
Eks ma olen ise ka uhke, et see protsess nii hästi töötab! See protsess on läbinud muidugi aastate jooksul ka palju kohendusi, et neid imesid luua.
Eks siin olegi vahe selles, mida saad paariaastase kogemusega treenerilt ja mida saad ligi 20-aastase kogemusega treenerilt.
Mõned uued grupid veel sel kevadel alustavad. Kui tahad ka väikestest imedest osa saada, siis vaata heakoer.corsizio.com ja liitu järgmise grupiga!
Ellujäämise Kunstid – kuidas loomadega kõrvuti elada?
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 oli üks Eesti selle aasta tippsündmusi, mille kandev idee oli Ellujäämise Kunstid. 2023 aasta II poolel programmi vaadates tundus, et koerakultuuri nagu polekski ja leidsime Lea Tummelehega (Briskmind), et meie panus siin on vältimatu. Inimkond on koeraga koos elanud ligi 10.000-15.000 aastat. Kohati aga paistab, et meie suhtlusoskused – teha end oma neljajalgsetele sõpradele üheselt arusaadavaks ning motiveerida neid meiega koostööd tegema, on siiski puudulikud. Samuti näeme seda, et koerainimesed vajavad lisaks koera treenimisalasele infole ka laiemat tausta oma tegevusele.
Treenimisoskuste õpitoad olid kõigile, kes loomi treenivad ning oma teadmisi ja oskusi täiendada tahavad. Vestlussari Koertest kultuuripealinnas oli mõeldud laiemale üldsusele, et arutleda koerte ja inimeste heaolu teemadel. Treenimisoskuste õpitubades keskendusime niisiis inimeste praktilistele suhtlusoskustele, olukordades, kus nad loomadele midagi õpetada soovivad. Vestlussarja käigus soovisime aga tõstatada teemasid, mis on kas koerainimeste või laiema üldsuse jaoks kirgi kütnud. Soovisime, et oleks koht, kus ei peeta loengut, vaid toimub juhitud vestlus, kus ka osalejatel on võimalus küsida ning sõna sekka öelda.
Miks?
Koerad on inimeste kõrval elanud paarkümmend tuhat aastat. Meie pika kooseksisteerimise vältel on koertesse suhtutud väga erinevalt. Vastavalt olude muutumisele ning teadmiste-uskumuste muutumisele muutub ka meie suhtumine koertesse. Viimase saja aasta jooksul on meie eluolu muutunud kiirelt ja dramaatiliselt. Linnad muutuvad üha tihedamaks, inimeste elud järjest kiiremaks, nõudmised koerte suhtes järjest kõrgemaks ja inimese side loodusega väheneb.
Kuidas säilitada ja omandada sellistes oludes teadmised ja oskused, mis aitavad meil koos ellu jääda ning elu nautida?
Treenimisoskuste õpitoad
Treenimisoskuste õpitubade inventar 🙂Mõttetöö täies hoosAndra tõi tee kõrvale suurepärast kooki! Seda me ei unusta! Töö täies hoos Lea terava pilgu all
Treenimisoskuste õpitubade sari (TÕT) oli koeraomanikele ja loomaprofessionaalidele – kõigile, kellel on tarvis looma käitumist mõjutada või muuta ning kes on valmis treenimist õppima ilma looma osaluseta.
Osalejad said omandada nii teadmisi kui oskusi kõige baasilisemate põhjalikumaid teadmisi loomatreenimisest ja lihvida oma treenimisoskusi ilma koerte osaluseta. Osalejad tegid oma õpitoas kogetule ja uutest teadmistest lähtuvalt avastusi, mis muudavad täiesti kindlalt nende suhet oma koertega.
Üheks tõdemuseks, mis pea igas õpitoas vähemalt korra kõlas, oli “Ma olen oma koerast nii ebaõiglaselt palju oodanud! Ja mu enda treeninguks vajaliku töö hulka olen kõvasti alahinnanud.” Jah, nii see sageli on. Ja meil on väga hea meel, et see tõdemus ei tule mitte ainult mõttetööst lähtuvalt, vaid neil inimestel on kogemus sellest, mida tähendab planeerimata ja segaselt läbiviidud treening ning millinenäeb välja ja kui nauditav võib olla hästi elluviidud treening. Kui sa oled midagi sellist kogenud, siis sa enam tagasi ei vaata ja püüad edasi nii endale kui koerale sarnaseid kogemusi tekitada!
Parim koolitus inimesele, keda huvitab võimalikult hea elu koos koeraga. Lea ja Kristina on suurepärane koolitajate tandem. Nende aastatepikkune kogemus eri tüüpi klientidega (ja eri liiki loomadega), valmisolek pidevalt olla kursis uuemate tõenduspõhiste lähenemistega ning sujuv koostöö teeb töötaod õppija jaoks väärtuslikuks. Toreda boonusena saab midagi uut teada ka enda kohta pannes end proovile huvitavates treeningolukordades. See võimaldab õpitut rakendada ja mõtestada ka muudes kontekstides peale koerte treenimise.
-Mariliis
Uus Treenimisoskuste õpitubade sari juba 2025 aastal!
Vestlussari – vajadus loomapidamiskultuuri üle laiemalt arutleda
Olnuks patt jätta arutelu koerakultuurist Euroopa kultuuripealinna programmist kõrvale! Meil õigupoolest polegi sellist head kohta/ platvormi, kus olulisi mõtteid koerapidamisest, kultuurist ning maailma ja ühiskonna arengutest rääkida.
Külalised ja käsitletud teemad
Vestlussarjas käsitlesime neid teemasid, mida kas meie õpilased on tõstatanud või mis on meediast läbi käinud kui tõsist diskussiooni nõudvad küsimused. Üksindusega seotud probleemsetest käitumistest käis meil rääkimas vet. dr Tuuli Vaino, koerakultuuri arengust Eestis käis rääkimas pikaajaline loomaarst dr Tiina Toomet. Koerte erineva taseme vajadustest rääkis Edinburghi ülikoolis veterinaarset käitumisteadust tudeeriv Lea Tummeleht. Koerte valust ja tervisest rääkis vet. dr Piret Savvi. Inimeste vaimsest heaolust ning koerapidamisega seonduvatest pingetest rääkisime kliinilise psühholoogi ja teadlase Kariina Laasiga. Ja viimaks käis meil külas Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu kõneisik Maarja Tali, kellega rääkisime koerasõbralikkusest või koeraomaniku sõbralikkusest, koerte erinevatesse kohtadesse kaasavõtmisest ja sellest, miks on tarvis, et tööle kaasavõetav koer oleks läbinud EATKÜ hindamise.
Ääretult meeldivas õhkkonnas, suurepäraste lektoriritega veedetud aeg. Täiesti uued teadmised teraapiakoertest. Ma polnud varem osalenud taolistes vestlusringides. Minu meelest täiesti teemad, mida võiks kajastada televisioonis harimise eesmärgil. Nagu “Ööülikool” näiteks.
-Kadri
Miks?
Me kanname kaasas oma minevikust saadud tõekspidamisi ja norme. Mis on normaalne sõltub sellest, mida sa enda ümber oled näinud ja igapäevaselt näed. Ja ometi ei pruugi “normaalne” olla kaasaja teadmisi arvestades üldsegi enam normaalne. Aga selleks, et märgata nö normaalses ebanormaalset, tuleb oma tõekspidamisi asetada valguse kätte ning neid lähemalt uurida.
Eestis on puudu platvorm kus saaks konstruktiivselt ja mitmetahuliselt arutleda loomade, nende heaolu ning meie hoiakute üle loomadesse ja loomapidamisse.
Pole kohta, kus võiks kokku saada erinevate tõekspidamistega inimesed, kes oleksid konstruktiivselt ja üksteist lugupidavalt valmis erinevaid arvamusi ära kuulama ja oma arvamust avaldama. Aga maailm on väga mitmekesine paik, kus tänu sotsiaalmeediale elab igaüks meist järjest rohkem omas mullis. Need vestlusringid olid osalt selleks, et saaksime kokku ja päriselt arutada oluliste teemade üle.
Vestlused toimusidki ainult reaalajas ning me ei lindistanud neid, sest soovisime justnimelt osalemist, mitte hiljem passiivselt info tarbimist (milleks on palju võimalusi).
Loodame vestlusringe korraldada ka järgnevatel aastatel. Kas näost näkku või veebi vahendusel, eks see selgub omal ajal.
Kuidas sa saad teada seda, mida sa veel ei tea? Ja keda sa usaldad endale ütlema, et sa ei tea midagi olulist, mida peaksid teadma? Koera võttes on meil mingi pilt sellest, kuidas elu koeraga kulgema hakkab. Me oleme näinud ilusaid pilte, mõne toreda Lassie-tüüpi koeraga filmi, kust tekib soov saada hea sõber. Võibolla oled näinud ka filmi “Marley ja mina”, mis minu arvates pole kõige õnnestunum film ses mõttes, et koerte heaolu ei aita see kuidagi parandada. Pigem õigustab see ignorantset koerapidamist, sest see kinnitab meile, et “Koerad ongi sellised,” ja “Mulle meeldibki, kui ta vahel selline pätt on.” Ma näen oma töös ka seda, et teaduse leiud koerte mõtlemise, emotsioonide ja käitumise kohta ei ole koeraomanike seas laia kandepinda leidnud. Ja just seepärast me opereerimegi neis piltide ja filmide maailmas (kunsti valdkond) ja proovime oma koeraga teha seda, mida oskame nii nagu oskame. Aga oled sa mõelnud, kuidas on olla koer? Ja kuidas on koeral olla, kui me teda treenime?Milliseid vigu me teeme? Kuidas me saaksime treenida = suhelda koeraga rohkem arvestavalt? Kust me saame teada, kus on meie puudujäägid koeraga suhtlemises, kui ta meile neid ei ütle? Ma mäletan, kui alustasin Mürgli treenimisega. Koera treenimine oli siis nagu õmblustööprojekt – lõikad välja, traageldad kokku, siis proovid selga ja kohendad veel siit-sealt ning lõpuks õmbled kokku ja voila! ongi valmis. Koera treenimine – kõigepealt hoia ära käte ja nina hammustamine ning tuppa pissimine, siis õpeta üldine kuulekus (istu-lama-siia-kõrval) ja siis lihvi neid (minu lühike koerasportlase karjäär sõnakuulelikkuse alal). Koera iseloomule, eale, emotsioonidele ma mõelda ei osanud. Ammugi ei osanud ma mõelda treenimise eesmärkide seadmisel koera vajadustele ja inimese ning koera vajaduste ühildamisele. Alles siis, kui suurepärase koeratreeneri Kay Laurence’i ja Chicago Shedd Aquariumi peatreeneri Ken Ramireze esimesed koolitused läbisin, kerkisid need dimensioonid minu jaoks esile. 2011 kevadel olin Ken Ramireze Professional Animal Training Seminar’il ja seal harjutati ka treenimist ilma loomadeta. See on professionaalsete loomatreenerite tavapraktika, et oma õppijaid oma oskamatusega mitte frustreerida ja soovitud käitumisi juba eos ära käkkida. Treenimise harjutamine käis nägi välja sarnane koera treenimisega. Sul on ette antud/ plaan, millist käitumist treenid, siis tuleb teine inimene ning asub tegutsema. Sinu ülesanne on markeerida ideaalkäitumise poole lähenevaid käitumisi, kuni saad kätte soovitud käitumise. Kinnistajaks on sellises treenimismängus pigem info (millal õigesti läks) ning selleks, et (koera)treener saaks harjutada õigeid oskusi, tuleb iga kliki järel kuivatatud uba tõsta ühest hunnikust teise. Nii tead, mitu kordust teinud oled. Olin ka varem treenimismängu mänginud, aga alles seal seminaril sain kogemuse sellest, kui segadusse ajav võib olla valesti ajastatud marker. Kui oluline on see, et me loome olud, kus õppija (inimene või koer) saaks kergesti sooritada soovitud käitumist. Sain ka kogemuse, kui nõme on õppijana olla, kui treener on teinud vale valiku ja ei oska nüüd midagi edasi teha. Kui ta laseb sul uuesti ja uuesti proovida, aga markerit ei tule, sest treener ei tea, kuidas asja parandada. Teadmine vs kogemus Kuidas see muutis mu suhet koeraga? Ma muutusin veel hoolikamaks oma treeningus. Kui sa oled käinud Kodukoera põhikoolituses, siis oled mind ilmselt kuulnud neist asjust rääkimas. Aga kogemust sel viisil õppimisest ma sulle koeraga tundides anda ei saa. Peale seda seminari sain aru, et tahan anda võimalust ka oma õpilastel saada kogemust, kuidas on õppida, kui ainus info soovitud suunast on markersignaal. Kuidas tundub, kui treener ajastab tagasisidet ebatäpselt ning milliseid vigu ma ise treenides tegema kipun. Sündis Treenimisoskuste õpituba. Alguses oli ta üksiksündmus, ent mõne aasta jooksul liitus minuga hea kolleeg Lea Tummeleht. Treenimismängudest said treenimisoskused ning avastasime järjest paremini, kuidas oma õppijatele erinevaid koera treenimiseks vajalikke oskusi õpetada ilma koeri segadusse ajamata. Sel aastal on meil kavas 7 õpituba ning esimene toimub 30. märtsil kl 10-13. Kui tahad õppida mõistma, milline koostööpartner oma koerale oled, siis oled väga oodatud! Vaata infot ja registreeru siin.
Järgmises kirjas räägin sellest, kuidas õpitoad välja näevad, et sa ei peaks muretsema, mismoodi see ikkagi välja näeb ning ei peaks “põrsast kotis ostma”.
Mis on minu töö? Kas treenida kõiki koeri? Õpetada kõiki koeraomanikke? Aidata kõiki, kes tahavad koera kuulekaks saada? Aidata neid, kes leiavad, et sinu jutus on iva ja et teie väärtused ja eesmärgid kattuvad?
Kui palju töötada? Kui sul on teatud lähenemisnurk (= spetsialiseerumine), siis võib juhtuda, et inimesed leiavad sinu juurde tee. Siis tekib küsimus, kui palju on minu kohus aidata? Kas aidata nõrkemiseni või ennast hoides?
Kvaliteet vs kvantiteet
Ma olen võrdlemisi rangelt hoidnud oma tundide arvu väikese ning väga hoolikalt pean kinni sellest, et puhkaksin veidi pikemalt paar korda aastas. Selleks, et teisi aidata, tuleb ennast hoida. Me kuuleme seda soovitust pidevalt, aga ometi on seda paljudel juhtudel väga raske ellu viia.
Kunagi tegin koolitusi hommikuti ja õhtuti. Olen teinud tunde 4 õhtul nädalas ja 4 tundi järjest õhtu jooksul. See ei sobi mulle. Tundsin, et see muutus konveieriks – “tundide tegemiseks”. Üks grupp välja-teine sisse plaanis olnud käitumised ja… ongi jälle vahetus. Inimeste ja koerte nimed ei püsinud meeles, veelgi vähem see, kellel millised küsimused ja mured olid. See ei ole see, mida ma teha tahan.
Selleks, et inimesi tõeliselt edasi aidata, on vaja palju rohkem ressurssi, kui tundi planeeritud harjutuste juhendamine ja ära tegemine. Päris palju vaimset ressurssi võtab inimese juhendamine sinna, kus ta leiaks koeraga elamiseks oma tee. Et tekiks selgus, milliseid oskusi õpetada on vaja, milliseid oskusi endal on vaja, millised meie käitumised ja harjumused segavad suhtlust ning millised mõttemustrid ei aita eesmärgile kaasa. Selleks on mul vaja aega ja ruumi, et jõuda olla kohal igaühe jaoks, kes mu tunnis on. Ja nii kogu koolituse vältel.
2 +2
Sellesuvise pausi ajal oli kogunenud nii palju koolitushuvilisi, et avasin veel ühe Kutsikate eelkooli grupi lisaks See teeb 2 Kutsikate eelkooli gruppi + 2 Kodukoera põhikoolituse 1. mooduli gruppi. 4 tundi järjest tunde umbes 5-minutiste vahedega, 20 koera õhtu jooksul, 20 inimest, vahel rohkemgi, keda 55 min jooksul maksimaalselt edasi aidata…
Muidugi olin ma veidi mures, kuidas see kõik laabub, sest minu varasem kogemus polnud väga julgustav. Aga sel korral ületasid osalejad kõigis gruppides kõik mu ootused! Kõigis neljas grupis olid inimesed motiveeritud ja oma mõtetega kohal!
Keda saan aidata, keda mitte
Ma näen oma ülesannet nende inimeste toetamises, kes soovivad oma koera õpetamise kaudu õppida oma koera tundma ning õppida seda tegema ilma sunni ja hirmuta. Aitan inimesi, kes mõistavad, et noor loom vajab aega ja kannatlikku täiskasvanut (inimest) enda kõrvale. Ta vajab turvalist keskkonda ja turvalisi ning meeldivaid õppimiskogemusi, et temast kasvaks enesekindel ja hea sõber.
Ja kuigi ma hoolin kõigist koertest, teen ma tööd siiski inimestega. On inimesi, kes kes helistavad ning paluvad vaid kiiret nippi, kuidas lõpetada koera üks või teine nende jaoks probleemne käitumine. Sellelt pinnalt meie koostöö ei sujuks. Meie ootused ja nägemus sellest, mis toimuma hakkab on liiga erinevad. Meie väärtused on liialt erinevad.
Inimese toetamiseks on tarvis, et suudaksin süveneda tema mõtetesse, soovidesse, muredesse. Kuulata, mis mõtteid ja tundeid tekitab temas koera käitumine või mis hoiakud ja ootused on koeraga elamise suhtes on. Süvenemine nõuab aega ja ruumi. Kuigi grupis ei saa sa ehk piisavalt ainult sulle pööratud tähelepanu, on selle õppimisviisi plussiks see, et saad õppida teiste vigadest. Ja mina proovin ikkagi igale osalejale just temale suunatud soovitusi ja näpunäiteid jagada. Aga palju toimub ühiselt ja üksteiselt õppides. Selleks on vaja avatud meelt ja kohalolu.
Eile kursuse lõpetanud inimestega tekkis väga hea klapp! Suur rõõm on sellest, et enamik neist jätkavad oma koera koolitamist!
Kursuse viimane tund
Lisan mõned pildid Kutsikate eelkooli kahest grupist ning KPK1 Parem kontakt mõlema grupi viimasest tunnist.
Jube raske on olla fotograafi ja koolitaja ametis korraga. Kuna aga inimesed tulevad mu juurde ikkagi pigem koolitusse, siis lasen nõudmisi lõdvemaks fotokunsti vallas. 🙂
Vajuta pildi paremal või vasakul serval olevale noolele, et näha rohkem pilte!
Vahel on algus veidi … ettevaatlik – Luna, Wilbur ja Tokyo
Lenna
Nemo
Klaara
Klaara, Castor ja Rosco –
Väga püüdlik Roosi
Coco – tagasihoidlik, soliidne, aga muljetavaldav – nimemaagia 🙂
Jagamine on helde käitumine. Toidu ja ruumi jagamist nimetame külalislahkuseks. Heade näpunäidete jagamist peame abivalmiduseks. Eriti siis, kui need näpunäited on oodatud ja küsitud. Oma kogemuste jagamine võib olla kannatavale inimesele toeks, sest kogemusi jagab keegi, kes on ise sarnasest raskest olukorrast juba läbi käinud ning tugevamana teiselt poolt tunnelit välja tulnud. Ja aja pühendamist saab kindlasti nimetada heateoks.
Peatselt saab Hea Koera nime all tegutsemisest 10 aastat. Enne seda tegin koolitusi Kristina Mägi koertekoolituse nime all. Minu klientideks on suures osas inimesed, kellele on sõbrad-tuttavad soovitanud mu koolitusi.
Nimemuutus ei mõjutanud seetõttu omal ajal kuigi palju – mu kliendid tunnevad mind nimepidi ja mina neid. Mu koolitustel ei käi koerad ja koeraomanikud, vaid Terra ja Mari, Paula ja Katrin, Säde ja Mihkel ning Kuu ja Sander. Igaüks on ainulaadne. Iga suhe kulgeb ainulaadset rada mööda, kus mina annan endast parima, et see konkreetne inimene ja koer jõuaksid mõlemale rahuldust pakkuva suhteni.
Sõbraga ja tuttavaga oma kogemuse jagamine võib säästa tema aega ja raha. Veelgi olulisem on aga see, et mitmel puhul on inimesed mulle öelnud “Oleks ma sind varem leidnud! Oleks ma teadnud sinust siis, kui ta kutsikas oli!” Sellistel puhkudel on inimesega kaasas juba valu – see valu, mis närib hinges seepärast, et ta ei teadnud koera elu alguses paremat kohta koolitamiseks ning tegi oma koerale haiget, sest koolitaja nii soovitas. Sellest valust oleks saanud säästa nii inimest kui koera. Seepärast tasub jagada Hea Koera koolituste kohta infot! Hea Koera koolis me haiget ei tee!
Tunnid olid hubased, rahuliku kulgemisega, koera vajadusi arvesse võtvad. Kodus loetav materjal oli arusaadav ja selge, nende järgi oli hea harjutada samm-haaval. Harjutused koeraga ei olnud üle jõu käivad ning koolitaja väljendas ennast selgelt. Koolitaja oli koerte ja nende omanikega väga hell ja armas. Soovitan väga! — Anna Lea
Omanik või teekaaslane
Miks sa otsustasid koera võtta? Kas hindad koera kui ainulaadset intelligentset, tundlikku ja sotsiaalset isiksust?
Mida sa väärtustad koeraga elades? Kas soovid mugavust ja tingimusteta kuulekust või häid ja usalduslikke suhteid, mille loomine võtab aega ja vaeva (teadmisi ja oskusi)? Kas näed oma vastutusena koera vajadustega arvestamist ja oled valmis mõningaid aspekte oma elust koera järgi sättima? Hea Koera koolitused on väärtuspõhised.
Ankur hoiab
Mu koolitustel on meil kombeks üksteist sinatada. See loob võrdsuse ning väljendab partnerlust. Ma pole suur juht ja õpetaja. Ma ei “pane koera hästi käituma”. Ma pole võlur. Ma ei nõua oma koolitusel osalejatelt tingimusteta allumist ja järgimist. Iseseisev mõtlemine, küsimuste esitamine on väga teretulnud! Ma õpetan inimest, et ta oskaks oma koera käitumist suunata, mõelda tema vajadustele ning teha oma eluks vajalikud valikud.
Mina annan ideid ja provotseerin mõtlema. Kas koerainimene seda teeb, on tema vastutus. Igatahes on aga selge, et mida rohkem mõtte ja teoga koolitusel kaasas olla, seda rohkem kogu kursusest “välja võtta” saad.
Süvenemine annab rahuldust pakkuva tulemuse
Kutsikate eelkoolist või Kodukoera põhikoolitusest lihtsalt läbi käies, võib tekkida tunne, et midagi nagu jäi puudu.
Koolitusse pea ees sukeldudes ja tõsiselt tööd tehes – analüüsides, paralleele tuues, mõista püüdes ja oma koera jälgides-treenides tekib pigem tunne, et seda kõike on nii palju. Asi pole materjali hulgas vaid selles, kuivõrd süveneda sa tahad.
Praegu kipub maailm liikuma pinnapealsuse ja plinkiva “5-minuti koolitus” suunas. Loomulikult on me kiires elus ahvatlev saada mingile probleemile lahendus 5 minutiga. AGA millest sa tänu sellisele kiirlahendusele ilma jääd?
Vastutus
Sina oled valinud koeraga koos elada. Koer ei teinud seda valikut. Selle valikuga kaasneb vastutus. Vastutus pakkuda koerale head elu, mis lähtub koera vajadustest. Kuidas leida tasakaal enda ja koera vajaduste vahel? Seal on inimestel sageli abi vaja. Kes saab koeraomanikku sellel teel aidata? Ilmselgelt peab see olema koolitaja, kes peab oluliseks nii koera kui inimese vajadusi. Koolitaja, kes näeb seda suhet nii hetkes kui pikas perspektiivis. Kes oskab, soovitada plaani, mis ehk lühikeses plaanis küll koerainimeselt rohkem nõuab, ent pikas jooksus palju rõõmu ja rahulolu tõotab.
Kui sa oled käinud Kutsikate eelkoolis või Kodukoera põhikoolituses ja oled selle otsuse üle rõõmus, siis jaga seda, mida sa koolituselt said!
Jaga oma kogemust ja soovitusi käesoleva postituse kommentaaridesse või Facebooki Hea Koera lehele, et koerainimesed, kes jagavad sinuga sarnaseid väljakutseid ja väärtusi, saaks teha oma teadliku valiku.
Minult on viimastel aegadel päris palju küsitud infot selle kohta, kas ja kuidas koolitused toimuvad.
Kas piirangute ajal koolitused toimuvad?
JAH. Kutsikate eelkooli ja Kodukoera põhikoolituse 1. mooduli (Parem kontakt) grupid alustavad sel kevadhooajal 8. aprillist ja 3. maist.
Edasijõudnute kursuste kohta saavad info kursustel osalejad.
Kuidas praegu koolitused toimuvad?
Praegu toimuvad koolitused nii, nagu on lubatud – distantsõppena.
Väljareklaamitud tundide aegadel toimuvad Zoomi kohtumised, kus arutame treeninguga seoses tekkinud küsimusi ning õpime põhjalikumalt mõistma käitmise seaduspärasid ning meie käitumise mõju koerale. Arutame läbi videotest nähtu ning toetame üksteist koera õpetamise protsessis.
Vahel teeme Zoomi vahendusel harjutusi
Olen loonud Hea Koera koolitustele põhjalikud juhendmaterjalid suletud veebikeskkonda. Seal on kirjalikud juhised ning videonäited, mille põhjal kodus harjutusi teha. Mina annan tagasisidet sinu tööle selle põhjal, mida näen videotest, mida oled oma koeraga treenimisest teinud. Videod on 0:30-1:30 min pikad ning iga harjutuse kohta saad jagada ühe video lingi, millele siis mina tagasiside annan. Videod ja kommentaarid on nähtavad kõigile, kel kursusele ligipääs.
Ligipääs veebimaterjalidele on vaba kursuse distantsõppe ajaks või maksimaalselt 4 nädalat alates kursuse algusest (kui kogu kursus tuleb siiski distantsõppel läbida). Seda siis, kui valid registreerumisel vaid osalemise kursusel.
Kui aga soovid veidi põhjalikumalt süveneda, siis võid valida eraldi juurde ligipääsu veebikeskkonna õppematerjalidele. Sel juhul on sul ligipääs 3 kuuks, millest on küll ja veel, et nende teemadega sina peale saada.
Mille poolest kodus õppimine hea on?
Sa saad:
kogu distantõppe ajal iga kell ligi põhjalikele juhistele ja õppevideotele, mis on Hea Koera kinnises veebikeskkonnas.
valida teile sobivaimad hetked treeninguteks – see on oluline edukaks õpetamiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks.
võimaluse oma treenimist kõrvalt vaadata koos kogenud treeneri antud kirjaliku tagasisidega, mis aitab sul oma koera ja enda harjumusi paremini mõista
arutada koera õpetamisega seotud küsimusi sarnaste huvidega inimeste grupis. (Näost-näkku kursusel kuluvad tunnid tavaliselt peamiselt harjutuste tegemisele.)
Kuidas kursusel töö toimub?
Kursuse kodutööde juurde kuulub filmimine. Filmimine annab suurepärase võimaluse vaadata oma tegevust kõrvalt. Kui me treenime, siis on meie mõtteis sageli see, et saaksime oma ülesande tehtud. Kuidas ma liigun või kuidas mu liigutused koerale mõjuvad, jääb sageli tähelepanuta. Videost saad aga selge pildi, mis toimub.
Enne video üleslaadimist ning lingi keskkonda lisamist oled vähemalt ühe korra kõik harjutused veel üle vaadanud ning sellest on juba kasu. Minu tagasiside järel loodan, et vaatad oma video (koos kommentaaridega) veel läbi, et hakkaksid nägema koera või sinu käitumises samu detaile, millele tähelepanu juhin.
Kui soovid tõeliselt õppida, siis videoga on võimalus vaadata üht videot läbi 3-5 korda – üks kord ülevaate saamiseks, sellest mis harjutamise ajal üldiselt toimus. Järgmisel korral vaatad selleks, et jälgida enda käitumist, seejärel koera käitumisele keskendudes ning lõpuks vaatad, kui täpselt ja koera jaoks arusaadavalt talle tagasisidet annad. Kui hirmutasin sind praegu ära ja sulle tundub, et ega sa mingiks professionaaliks hakata ei taha, siis mõistan täiesti. Ilmselt tahad oma koeraga paremaks sõbraks saada ning tema käitumist juhtima õppida. Mõistan. Koera mõistmine ja koera oskusliku treenimise/ õpetamise aluseks on hea jälgimisoskus ning head treenimisoskused. Need tulevad ajaga ja sihikindla tööga. Kui soovid alustada rahulikult ja vaadata videod läbi vaid korra, siis see on täiesti vastuvõetav variant!
Tagasiside distantsõppijatelt
Mul on väga hea meel, et korraldad Kutsikate eelkooli distantsõppe vormis, sest nad kasvavad ju nii kiirelt! Oli väga tore saada vastuseid küsimustele ning näha, kuidas harjutada erinevate helide ja hooldusprotseduuridega. Lisaks meeldis mulle see klubiline kokkusaamine!”
Aune
Minu jaoks oli selle kursuse (Kutsikate eelkool) puhul olulisim suhte loomine koeraga. Ei ole oluline istu-seisa-rulli, vaid see, kuidas me üksteist loeme ja üksteisest aru saame. Minu jaoks on oluline, et olen õppinud tema eelistusi ja loomust tundma ja loomulikult jätkan sellega.
Liina
Mulle ei meeldi ennast igal sammul filmida ja kõike jäädvustada. Filmimine selle kursuse käigus oli minu jaoks tõeline väljakutse. Aga kui ma filmisin, siis tõepoolest, sellest oli tohutult palju kasu väikeste oluliste detailide märkamiseks. Kuigi ma olen üldiselt väga skeptiline veebikursuste osas, siis olen väga rõõmus, et osalesin sellel kursusel. Sellest oli palju kasu.
Piret
Kas füüsiliselt kokku saame?
Ei tea. See sõltub sellest, kas valitsus leevendab piiranguid või mitte. Kui piirangud leevenenvad ja inimesed tohivad jälle grupiti kohutda, siis loomulikult kolime Ujula tn saali. Kui ei, siis toimub kogu kursus veebi vahendusel.
18. veebruaril teatas Vabariigi Valitsus, et alates 22. veebruarist on kaheks nädalaks peatatud täiskasvanute huvitegevus siseruumides. Mis juhtub peale 2 nädala möödumist, seda me veel ei tea.
Kuidas see koolitusi mõjutab ?
Märtsi algusest alustavad koolitusgrupid
Alates 1. märtsist alustavad uued koolitusgrupid Kutsikate eelkooli ja Kodukoera põhikoolituse 1. mooduliga Zoomi vahendusel. Distantsõppe perioodiks saad ligipääsu kursuse veebimaterjalidele ja võimaluse saada oma kodustele töödele, mida videotena jagad, minu tagasisidet vähemalt sama põhjalikult kui tunniski saaksid.
NB! Kursusele registreerudes saad valida ka ligipääsu veebimaterjalidele. Valides selle võimaluse, jääb sulle suurem tugi veebikursuse näol kolmeks kuuks. See võimaldab sul nii kursuse ajal kui kursuse lõppedes süveneda. Õppida kursuse videomaterjalist, kommentaaridest neile videotest, samuti samal kaasõppijate videotest ja tagasisidest nende tööle.
Miks on tasu eest omandatav ligipääsveebikursuselesaadav 3 kuu vältel?
Teatavasti aitavad piirid meil end kokku võtta ja tegutseda sihipäraselt. Võta seda ajalist piirangut kui müksamist oma koeraga tegelemise ja koolitusmaterjali omandamise suunas. Kui oled võtnud koera, siis selle noore loomaga on vaja koos õppida ning teda õpetada. See on ajalise tundlikkusega ülesanne. Kutsikate eelkooli ja Kodukoera põhikoolituse materjal sisaldab esmaseid teadmisi ja oskusi sulle, et saaksid oma koerale pakkuda head elu. Pole mõistlik treenimist edasi lükata selleks ajaks, kui kiired ajad on läbi, miski on tehtud, läbitud, lõpetatud, kui aega on rohkem. Aega pole kunagi rohkem. Koera võtmisega võtsid vastutuse. See ajaline piirang aitab sul kindlaks jääda oma otsusele koeraga aega veeta ja teda õptada.
Juba käimasolevad koolitused
Koolitused toimuvad vastavalt varasemale plaanile. Kui sul on koolituskursus pooleli ning siseruumis koolitus, siis toimuvad kohtumised tavapärastel aegadel Zoomi kohtumistena.
Selleks, et Zoomi kohtumine oleks tõhus, on vaja, et tutvuksid iseseisvalt kursuse koolitusmaterjalidega – nii nõudmistega, millega oleme juba varem tööd teinud kui sellega, mis järgmiseks plaanis.
Jagan sulle distantsõppe ajaks veebikursusele ligipääsu, et saaksid juhiseid ja videoid näha ning postitada oma treeningvideote linke ning saada minu tagasisidet.
Jalutame KOOS – KPK3 grupis on hetkel jäänud ainult õuetunnid. Need toimuvad. Jalutan iga osalejaga eraldi ja teised osalejad on minimaalselt 5-10 m peal. See olukord ei erine tavalisest koeraga tänaval jalutamisest. Palun mask ette ka õues!
Mind on alati võlunud meistrite-sellide-õpipoiste süsteem. Selline lähenemine aitab vähemkogenud huvilisel süveneda enam, kui tavapärane konveiermeetodil töötav kool ja tempot veelgi kiirendavad lühikursused, millest osade puhul võid tunnistuse saada paljalt osalustasu tasumise eest.
Loomulikult on meistri õpipoisiks olemine piirav. Kui sa valid ühe tee, siis ei saa sa samal ajal teise tee peal olla. Oma elus olen kogenud, et kui ma proovin õppida paljudelt erinevatelt liidritelt korraga, siis lõpuks jään tühjade pihkudega.
Läbitunnetatud tarkus
Mul on vaja saada aru ja läbi tunnetada, kas mina saan seda kasutada. On see minu jaoks õige? Mul on kombeks leida erinevatelt aladelt inimesed ja jääda neile truuks. Mul on 3 “oma” joogaõpetajat, keda ikka ja jälle Youtube’s või mujal külastan. Kui on haiguse ajal vaja kergemat liigutamist, siis tean, kelle poole pöörduda. Kui on vaja oma meelega tegelda, siis valin teise. Ja kui soovin taastavaid ja tugevdavaid harjutusi lisaks joogaasenditele, siis valin kolmanda. Mul on ka “oma” biomehhaanik, kes on mul aidanud aru saada, kuidas keha kui masinavärk töötab ning kuidas meie istuv eluviis sellele mõjub. Mul on omad lemmikkokad, kelle poole jälle ja jälle tagasi pöördun, et leida inspiratsiooni või konkreetseid retsepte. Neid elualasid on muidugi veel. Ja ma arvan, et on oluline teada, kellelt mis puhul abi otsida.
Mull?
Ma ei ürita sellega end oma väiksesse mulli sulgeda. Pigem on see minu viis õppida, süveneda millessegi tõesti põhjalikult, saada sellest, mida vajan, süvitsi aru (või omandada oskused) ning siis hakata kõrvalt otsima juurde ning sünteesima uusi teadmisi-oskusi sellega, mida juba tean. Ja loomulikult on alati ruumi uutele inimestele, kui nad tulevad soovituste või, veidi harvem, juhuse kaudu.
Kay Laurence’i õpilane
TAKL 3-aastase kursuse lõputöö kirjutamise ajal avastasin, et täpselt 10 aastat tagasi võtsin ma ette oma elu esimese reisi üksinda Inglismaa maapiirkonda, et külastada Kay Laurence’i seminari What’s New in Dog Training?
5 aastat varem olin osalenud Gerard O’Shea koolitusel, kus viimane jagas paljundusi Kay Laurence’i artiklist erinevate treenimisstrateegiate kohta. Lugesin need paljundused kapsaks, et leida artiklist ikka ja jälle uusi nüansse, mida ma varem, vähema teadmiste pagasiga ei olnud osanud tähele panna. Unistasin sellest, et võiksin artikli autorilt rohkem õppida, sest nii selget mõtlemist ja sõnastamist treeningu valdkonnas polnud ma seni näinud.
15 aastat hiljem olen Kay Laurence’i poolt tunnustatud koolitaja. Vaata ette, mida soovid, need võivad täide minna!
TAKL kursus algas juulis 2017 ning juba esimesel tunnil tekkis tunne, et apppiii, see on sama mahukas kui teadustöö! Käesoleva suve hakul kogusin kokku oma 3 aasta töö ning kirjutasin 285 lehekülje pikkuse töö arvukate viidetega videotele. Viited juurde (katsetulemused, märkmete pidamine, sõnastikud jms) ja kokku tuli ligi 400 lehekülge.
Lemmikteema – eetika
Minu kõrgharidus tuleb Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Eetilised teemad, inimese positsioon siin maailmas on mulle alati lähedased olnud, kuigi ma ei pea end just suureks filosoofiks. Ma olen pigem praktik. Mulle meeldib mõelda ja vaadata, kuidas inimesed suhtuvad asjadesse. Mulle meeldib vaadata väljaütlemiste taha, mis mõtted seal on? Millised tõekspidamised? Kuidas need tõekspidamised mõjutavad meie (ja meie koerte) igapäevaelu.
Kay saadetud tagasisidest paistis, et see osa kõnetas ka teda. Nii tegigi ta mulle ettepaneku, et kirjutaksin artikli sellest, mis on “koeratreenerite” ülesanne, kuidas me võiksime õpetada koerainimesi, et nad tõesti oskaksid oma koertele parimat võimalikku elu pakkuda. (Koeratreener on jutumärkides seepärast, et koeratreenrid ju enamasti siiski õpetavad inimesi oma koeri treenima.)
Tegin uurimistööga algust. Artikli avaldan ka siinsamas blogis. Tõotab tulla põnev töö, sest juba koerakoolituste kodulehtedel käies jäi silma nii mõndagi mõtlemapanevat. Püsi lainel!
Anna teada, mida arvad!
Kui see artikkel kõnetas Sind, siis kirjuta kommentaaridesse, mida Sina õppimisvõimaluste valiku puhul oluliseks pead? Kuidas Sina õppida armastad?
Vahel saan kõnesid, kus inimene küsib koolitust. Selgitab, et ega ta näitusekoera ei taha. Tahab vaid koera, kes tuleks juurde, kui kutsutakse, istuks, kui öeldakse ja lamaks, kui öeldakse. Lisaks peaks ta püsima õuel, kui värav on lahti, sest “Vaadake, me elame maal.” Ja kanu ei tohiks ka taga ajada, sest meil on kanad.
Ma tahaksin väga teada, kas see kõlab ainult mulle nii või on teisigi, kellele selline jutt kõlab nagu “Teate, ma sain teleka, seal kastis on. Aga ma ei saa aru, see ei tööta! Ega ma sellelt masinalt mingeid imevigureid ei oota! Tahaksin vaid, et kui ma nupule vajutan, siis vahetaks kanaleid ja punasele nupule vajutades lülituks välja. Ja kindlasti on vaja, et hääletugevust saaks reguleerida, sest mõned filmid on tänapäeval NII lärmakad! Pole ju palju tahetud.”
Miks koer ei kuula?
No telekalt polegi ju palju tahetud… aga noorelt loomalt? Lülitu palun sisse siis, kui ma olen valmis sinuga tegelema ja kui ma olen sinuga mänginud, siis palun lülitu välja! No miks ometi ta välja ei lülitu?!
Eks meil kõigil tuleb vahel selline küsimus üle huulte, küsimus on selles, kui sageli see juhtub. Ka kõige osavamad treenerid peavad vahel ära kannatama oma koera puberteedi. Nad ei oota, et miski iseenesest korda läheb. Ei, neil on plaan ees, mida on vaja treenida, kus on noorel koeral rohkem abi vaja. Aga tulemusi näeb sageli alles siis, kui hormoonid lubavad… Ehk siis, kui teismeiga lõppema hakkab, koer täiskasvanuks küpsema hakkab.
Kas koer saab sinust aru?
Vihje on see, mida koer peab tähelepanuväärseks. Piltlikult öeldes – ma võin arvata, et koer reageerib “siia” sõna peale. Aga kui ma iga kord seda öeldes ka taskust maiuse võtan, siis on tõenäoline, et kui ütled “siia” aga maiuse jätad võtmata, siis ta ei tule. Miks? Kas seepärast, et ta on põikpäine ja pommib maiuseid? Või seepärast, et maiustega treenimine rikubki koera ära? Ei, ei, ei. See liigutus – käsi taskusse on alati ennustanud seda, et kui koer juurde tuleb, siis saab ta maiust. Samas, kui “siia” ei kõla sageli ilma vastava liigutuseta ning KUI see kõlab, siis ei tule kunagi midagi head. Millal siis tasub tulla? Kas siis, kui palk on ootel või mitte?
Selline mõttekäik võib tunduda labane. Minu koer küll nii omakasupüüdlik pole! Tema küll tuleb lihtsalt kutsumise peale! Esmalt – minu siiras tunnustus sulle, kui su koer tuleb! Järelikult oled kinnistajaid õigesti kasutanud ning koer mõistab sinu antud vihjet samamoodi nagu sinagi. Omakasupüüdlikkuse kohta – igal koeral on omad eelistused. Kui ta tuleb rõõmsalt sinu juurde, siis oled leidnud tema jaoks õige asja, millega kinnistada.
Kui nüüd aga veidi veel urgitseda selle kallal, miks vahel “siia” vihje töötab ja vahel mitte, siis on oluline ka, et koer teaks, kus ta peaks sinu juurde tulema. Ja kes veel ligiduses olla võivad, et sinu juurde tulek oleks tema jaoks kasudega üritus. Ja kas see, et sa rihma karabiinist kinni võtad, et teda kohe tuleku järel rihma panna, on tugevam vihje, mis ütleb “ära tule, head asjad lõppevad” kui “siia”, mis ütleb “jookse inimese juurde, sest sealt tuleb kübeke süüa”? Siin siis teema vihjete hierarhias.
Ja kuidas harjutada ennast puhtalt vihjeid andma? Ma näen oma koolitustel palju seda, et inimene pole teadlikki sellest, mida ta veel teeb, kui sõnalise vihje annab. Seega on ümberõppimist palju. Selle harjutamiseks on pilk väljaspoolt asendamatu.
Küsida võiks endalt ka seda, kus ma võin oma noore koera rihmast lahti? Kus “siia” töötab võrdlemisi kindlalt ja kus ta kindlasti ei tööta?
Kuidas üle elada teismeiga? Kuidas muuta käitumist endale sobivaks?
Mis võiks aidata seda iga üle elada, on teadmine. Teadmine, et see teismeiga on hädavajalik etapp koera elus. Samuti oskused suunata koera käitumist. Teismelise koeraga elades kipub vahel kannatus katkema. Eriti siis, kui sul on 1011 kohustust peale koera veel. Siis on vaja häid inimesi su ümber, kes aitaksid sul meeles pidada, et ta on SINU KOER, kellele sa soovisid pakkuda head kodu ja head elu. See, et su koera keha täidavad erinevad hormoonid, on looduse poolt seatud. Mida aga sina teed ja kuidas teda sel perioodil kasvatad, määrab teie suhteid edaspidigi. Psühholoogiline tugi neil rasketel aegadel on ülioluline! Mõni grupp satub tõesti olema teismeliste koerte inimeste tugigrupp, kui inimesed omavahel klapivad. Aga sõltumata sellest, kes klientideks on ja kui palju hingehoiupotentsiaali igaühes on, saab iga koerainimene tuge, kes tunneb, et raske on.
Tere tulemast meie (noorte) koerte inimeste tugigruppi!
